Esileht » Elu ja Inimesed » Kultuurielu »

Toomkool sai sünnipäevaks tarkuseraamatu

01.10.2014 | | Rubriik: Kultuurielu

scan0001Tallinna Toomkool on Eesti vanim kool – sel aastal möödus 695 aastat esmamainimisest. Kool taasavati kolm aastat tagasi 15. augustil ehk rukkimaarjapäeval.

Kooli direktori Egle Viilma sõnul on suvisel koolivaheajal raske aastapäeva pidada. Nii otsustatigi, et sellest aastast alates tähistatakse kooli sünnipäeva teisel maarjapäeval – ussimaarjapäeval ehk neitsi Maarja sündimise päeval, 8. septembril.
Toomkooli sünnipäeval peeti Toomkirikus palvus, kus laulsid nii õpilased kui õpetajad. Kõik said kingiks uue trükise «Tallinna Toomkooli väike tarkuseraamat» (fotol). Raamatu on koostanud Tallinna Toomkooli õpetaja Heiki Haljasorg, toimetanud Urmas Viilma, keeletoimetaja Iris Metsmägi ja kujundaja Riina Sildvee. Tuntumatest vilistlastest joonistasid pildid oma kooli õpilased.
Toomkooli õpilase päevikus on kirjakoht: «Armasta oma ligimest nagu iseennast!» (Mt 22:39). Kooli direktor Egle Viilma kirjutab raamatu eessõnas, et seda ja ka paljusid teisi tsitaate võiksime iga päev kaasas kanda. Raamatust saabki lugeda nii emakeelseid kui saksa- ja ladinakeelseid mõtteterasid. Kirja on pandud kooli väärtused ja sümbolid, eesti-, ladina- ja saksakeelne meieisapalve, kooliaasta kirikukalendris.
Hea on teada oma kooli ajalugu. Lugeja leiab siit sada fakti toomkooli ajaloost, näiteks aastal 1319 mainitakse toomkooli esimest korda, keskajal õpiti koolis ladina keeles ja kool oli katoliiklik, luterlikuks muutus kool tõenäoliselt 1561. aastal. Või veel huvitavat: 1624–25 oli rektoriks Paul Lempelius, kellest Aino Kallas kirjutas raamatu «Reigi õpetaja», mille järgi on tehtud ka film.
Stenbocki majas (praegu Eesti Vabariigi residents) oli aastast 1855 toomkooli ühiselamu, uus koolimaja ehitati aadressil Toom-Kooli 11, nüüd on seal balletikool. Toomkooli «turnisaal» ehk võimla oli Toompea 3, kus nüüd asub Eesti Kristlik Nelipühi Kirik. Toomkool suleti 1939. aastal. Kool taasavati aastal 2011 ja nüüdseks on õpilasi juba üle 100.
Toomkooli vilistlaste hulgas on mitmeid ajaloolisi isikuid, näiteks esimese säilinud eestikeelse raamatu autor Johann Koell, Antarktika avastaja Fabian Gottlieb von Bellingshausen või munaraku avastaja Karl Ernst von Baer, kelle pilt oli Eesti kahekroonisel. Nimetagem veel Haapsalu kuurordi asutajat Hunniust, Kuusalu kirikuõpetajat ja tänapäevase eesti keele ortograafia loojat Ahrensit.
Väike tarkuseraamat peaks huvi pakkuma kõigile, kes toomkooli tegemistele kaasa elavad ja neid eestpalves hoiavad. Abeunt studia in mores – haridus jätab jälje käitumisele (Ovidius).
Tiiu Pikkur

Teie niuded olgu vöötatud ja lambid põlegu! (Lk 12:35)