Toomkool korraldas hariduskonverentsi

14. veebruaril toimus Tallinnas sisukas hariduskonverents „Eesti hariduse kaheksa sajandit – vana ja uus“, mis oli pühendatud Tallinna toomkooli esmamainimise 700. aastapäevale.

3. jaanuaril 1319 andis Taani kuningas Erik VI Menved nimelt toomkapiitlile koolipidamise ainuõiguse Tallinnas. Seitsmesaja aasta möödumist sellest sündmusest tähistab toomkool juubeliaastaga, mille üks esimesi suuremaid üritusi oligi kõnealune teaduste akadeemia saalis peetud konverents.

Ambitsioonikas kool
2011. aastal EELK konsistooriumi ja Tallinna toomkoguduse poolt ellu kutsutud kristlikule erakoolile toomkooli nime andmine oli väga ambitsioonikas samm. Seostati sellega ju loodav õppeasutus ühe vanima, mainekaima ja elitaarseima õppeasutusega, mis on Eestis tegutsenud.
Et olla oma nime vääriline, on koolis palju tähelepanu pööratud 1939. aastal tegevuse katkestama pidanud saksakeelse toomkooli ajaloo tundmaõppimisele ja tutvustamisele. Ent peale selle on nähtud vaeva, et anda ka tänapäeval õpilastele väga head haridust. Hariduskonverentsil räägitu põhjal tundub, et need jõupingutused on vilja kandnud. Eriti tõsteti teistele Eesti koolidele eeskujuks seda, kuidas toomkoolis on korraldatud koostöö lastevanematega.
Ent ilmselt on Eestis vähe ka neid koole, mille aastapäeva tuleks tähistama sedavõrd esinduslik seltskond. Toomkirikus peetud avapalvusel tervitas kohaletulnuid peaminister Jüri Ratas ning sellele järgneva konverentsi ajal haridusminister Mailis Reps. Konverentsist osavõtjate seas võis märgata mitmeid tuntud ajaloolasi, poliitikuid ja haridustegelasi. Samuti oli kohal arvukalt vaimulikke, sealhulgas EELK peapiiskop Urmas Viilma, roomakatoliku kiriku piiskop Philippe Jourdan ning EAÕK metropoliit Stefanus.

Murelikult haridusest
Tähtpäevale kohaselt viidati konverentsil korduvalt toomkooli väärikale ajaloole. Muu hulgas esitlesid õppealajuhataja Heiki Haljasorg ja ajaloolane Olev Liivik Erik Thomsoni raamatu „Tallinna Toomkooli ajalugu 1319–1939“ eestikeelset tõlget. Ka kristliku pärandi ja väärtuskasvatuse teemad tõusid sedapuhku ehk rohkem esile kui teistel samalaadsetel konverentsidel.
Konverentsi põhisisuks olid aga siiski arutelud Eesti hariduselu päevaprobleemide ja tulevikuväljavaadete üle. Väitlust juhtis toomkoguduse juhatuse liige Riivo Sinijärv. Õnnestunud oli esinejate valik, mis võimaldas teemale läheneda erinevate vaatenurkade alt. Sõna said nii koolijuhid Jaak Aaviksoo ja Rein Rebane, haridusteadlane Kristi Vinter-Nemvalts, humanitaarharitlased Andres Adamson, Tiina Kala ja Rein Veidemann kui tööandjate esindaja Enn Veskimägi.
Piiskop Jourdani, EELK emeriitõpetaja Kalle Kasemaa ning usuteaduse instituudi dekaani Randar Tasmuthi sõnavõtud aga näitasid, et ka kirikute poolt suudetakse haridusteemalisse debatti anda kaalukas panus.
Peaaegu kõiki sõnavõtnuid ühendas keskendumine koolielu ja hariduspoliitika kitsaskohtade esiletoomisele, ehkki rõhuasetused olid seejuures kaunis erinevad. Kokkuvõtva sõnavõtuga esinenud Tallinna ülikooli professor Mati Heidmets tõi räägitust esile õppemahu piiratuse, globaliseerumisest tulenevate muutuste ning nüüdisajal leviva tõdede paljususe ideega seonduva.
Konverentsi lõpetas poliitikute debatt, milles konverentsil ülestõstetud teemade üle arutlesid toomkoguduse juhatuse esimehe Indrek Treufeldti juhtimisel suuremate erakondade esindajad. Tulenevalt toomkooli juubelist keskenduti selles tavapärasest rohkem kogukondlike erakoolide temaatikale. Jutuks tuli nii see, kuidas riik neid toetama peaks, kui seegi, mida saaks erakoolide kogemusest teisteski üldhariduskoolides rakendada. Täismahus saab konverentsi järelvaadata Pildiraadio Youtube’i kanalilt.

Juubeliaasta jätkub
Konverentsi järel toimus Tallinna Õpetajate Majas toomkooli juubelile pühendatud toomkooli direktori Egle Viilma vastuvõtt, kus muu hulgas etendati meeleolukaid stseene kooli ajaloost. Suurem osa juubeliaasta üritustest on aga alles ees. Näiteks on juba 3. aprillil kavas Eduard Ahrensi keelekonverents ning sügisel plaanitakse ka ajalookonverentsi korraldamist.
Rain Soosaar