Tööd jagub Rakveres pikkadeks aastateks

Rakvere kogudus on ette võtnud oma pühakoja remondi, mille algust kuulutati kaks aastat tagasi, lõppu aga ei tea keegi.

Rakvere on pika ajalooga paik ja see paistab ka linnapildis välja. 13. sajandil asusid taanlased Tarvanpea linnuse kohale rajama kindlust ja ordulinnuse kunagist suurust on praegugi näha. Kaks sajandit hiljem hakati linnuse alla ehitama kivikirikut, valmimisajaks sai arvatavalt aasta 1430. Kirik on sõdades korduvalt kannatanud ja jälle taastatud, praeguse välimuse sai 1892. Kirikusaali  lisati siis kahekordsed külgrõdud. (Need on veel ainult Tartu Peetri kirikus.) Kirik on olnud umbes sada aastat tagasi ühe kuu rahvamaja.

Püha koja huvides
Kiriku remont kuulutati välja esimesel advendil 2013. Kirikuga on kokku ehitatud kogudusemaja. Kõrge pühakoja seinte allosas puudub krohv ja paljastunud on suured paekiviplokid. See muudab niigi armetu välisilme veelgi õnnetumaks. Kas tavaliselt pühakodasid kimbutav niiskus on probleemiks ka Rakveres?
Koguduse õpetaja assessor Tauno Toompuu kinnitab siiski, et niiskuskahjustust praktiliselt pole. «Krohvi lõime soklilt ise maha, et paas saaks hingata. Sinna oli puuduliku veeäravoolu süsteemi tõttu hakanud vesi kogunema,» ütleb õpetaja.
Pikihoone peal särab uus plekk-katus möödunud aastast, kui vahetati välja roostekahjustustega, 80 aastat pühakoda kaitsnud katus. Siis asendati uute vastu ka sarikaotsad, sest vanad olid mädanikust kahjustatud. Eks ilmastik ja muud nüansid mõjutavad katusepleki säilimist. Nii saab õpetaja tõdeda, et vanast katusest kaks aastat noorem torniplekk on heas korras ja vajab üksnes puhastamist ning värvimist. See plaanitakse ette võtta paari aasta pärast, kui pikihoone katust värvima hakatakse.

Katus, fassaad, interjöör
Võib öelda, et uue katuse vahetuseks kulunud 150 000 eurot saadi tänu pidevale suhtlemisele: kõige suurema summa kinkis kiriku patroon Arvo Pärt, siis linnavalitsus, edasi kultuuriministeerium ja ülejäänu kogunes annetustest. Selge on, et möödakäijad võivad kogudusele pühakoja kesise väljanägemise pärast kaasa tunda, aga vaid pideva selgituse tulemusel võib korjanduskarpi või pangakontole lisa saada.
Isegi projektide kirjutamisest on vähe kasu. Koguduse sekretär ja üks juhatuse liige koostöös koguduse ehitusvaldkonna inimestega on raha taotlenud projekte kirjutades. Kas õnneks või õnnetuseks ei ole kirik avariilises korras, mis tähendab, et raha on raske saada.
Aga see-eest sai kirik aastal 2010 kellamängu, sest raha uue kella valamiseks saadi. Saksamaal valatud kell sai nimeks Miikael ja kiriku patroon Arvo Pärt kinkis oma sünnipäeval kirikule, ühtlasi kogu linnale, kellamängu «Kyrie».
Katuse remondiks kulunud summast arvatavalt teine samapalju läheks veel nii välis- kui sisetöödeks. Jätkuvalt tuleb arvestada katusetöödega: torniplekk ootab puhastamist ning torn ja pikihoone katus värvimist. Selleks, et fassaad valgendada, on vaja esmalt krohv parandada. Töid on kerge loetleda, palju need aega ja ressurssi nõuavad, seda teavad spetsialistid.
On üks tore ütlemine «Tao rauda, kuni see on tuline». Seda lauset võiks kasutada ka Rakvere kiriku remondi puhul. Lahtiseletatult tähendaks see, et võimaluse piires tuleks pidevalt midagi teha, et eesmärk oleks kogu aeg silme ees. Seepärast suheldakse õpetaja sõnul praegu sponsorite ja eraannetajatega, et korrastada aknad ja uksed, vajadusel need välja vahetada.
Küttesüsteemi ehituseks oleks vaja veel umbes 600 000 eurot. Ja kui kõik juba Jumala kiituseks ilus välja näeb, võiks kirikusaal saada värske värvikorra. «Tööd jätkub pikkadeks aastateks,» tõdeb õpetaja Tauno Toompuu.
Kiriku remondiks saab teha annetuse EELK Rakvere Kolmainu koguduse kontole EE681010220226218226.
Rita Puidet