Esileht » Elu ja Inimesed » Ühiskond »

Tööandja kohustused töötaja tööohutuse tagamisel

03.08.2016 | | Rubriik: Ühiskond

Töökohal ohutuse tagamine on oluline. Töötaja peab õhtul saama niisama tervelt koju minna, kui ta hommikul tööle tuli. Pildil on illustreeriv tähendus. Erakogu

Siseministeeriumi usuasjade osakond koostöös tööinspektsiooniga korraldas koolituse koguduste ja kirikute esindajatele. Koolitusel anti ülevaade töökeskkonna korralduse ja töötervishoiu ning -ohutuse tagamise alustest.

Tööinspektsiooni esindaja Apo Oja ütles sissejuhatavalt, et nende külastused kirikutes ja kogudustes on välja toonud sarnased töökeskkonna ja tööohutusega seotud murekohad. Ta toonitas, et eesmärk ei ole kedagi esimeses järjekorras trahvida, vaid tagada, et keskkond oleks kõigi inimeste jaoks ohutu. Kontrollide eesmärk on aidata lahendada puudusi ning esimeses järjekorras tööinspektsioon siiski kontrollib palgaliste töötajatega seotut. Sagedasemad puudused on riskianalüüsi ja töötajate tööohutuse alase juhendamise tegemata jätmine. Ka toonitas ta, et kogudustel ja kirikutel on kohustus tööõnnetused registreerida ja neist inspektsiooni teavitada.

Töötervishoid ja tööohutus
Esmalt jagas oma teadmisi töötervishoiu ja tööohutuse spetsialist Rein Reisberg. Ta märkis, et tööohutuse aluseesmärk on tagada see, et töötaja peab õhtul saama niisama tervelt koju minna, kui ta hommikul tööle tuli. Nii täna kui ka aastate pärast. Tööohutuse puhul ei ole oluline, kes see inimene on, seaduse mõttes on tähtis vaid, et kõik oleksid kaitstud.
Ta tõi välja, et kirikutes ja kogudustes on kõige sagedasemad tööõnnetused komistamised ja kukkumised ning ehitus-, heakorra- ja hooldustööde käigus tekkinud vigastused.
Töökohtade ohutuse puhul märkis Reisberg, et tuleb jälgida liikumisteid (et liikumisteed oleksid vabad, lahtisi juhtmeid ei vedeleks, treppidel oleksid käsipuud jne), temperatuuri (soojaskäimise võimalus külmades kohtades, termomeeter, mida jälgida), valgustust (treppidel, liikumisteedel piisav valgustus eristamaks komistamiskohti), ventilatsiooni (kui on palju inimesi ühes väikses ruumis, probleem on tihti vanades hoonetes).
Kirikutes on bioloogilisteks ohuteguriteks sagedamini hallitus, puugid, loomade väljaheited, mis võivad tekitada allergilisi haigusi. Psühholoogilisteks ohuteguriteks on monotoonne või töötaja võimetele mitte vastav töö, halb töökorraldus ja pikaajaline töötamine üksinda ning muud samalaadsed tegurid, mis võivad aja jooksul põhjustada muutusi töötaja psüühilises seisundis.
Keemilised ohutegurid on seotud peamiselt koristustöödega, sealjuures tõi ettekandja välja, et ohtliku kemikaali märgiga tootele peab müüja kaasa andma ohutuskaardi, kus on kirjas oluline info käitleja jaoks.
Reisberg märkis, et töövahendite ohutus tuleb tagada koristus-, heakorra-, ehitus-remonditöödel. Kui tellida töö väljastpoolt kirikut või kogudust, siis vastutavad nii töö tellija kui ka pakkuja ühiselt tööpaiga tööohutuse eest ja sealjuures tuleb arvestada ka uudishimulike tööpaigale sattumisega.
Reisberg tõi välja, et tööandjal, sh kirikul ja kogudusel, on seadusega ette nähtud kohustus riskianalüüsi koostada. Riskianalüüs on tegevus, mille käigus tuleks vaadata üle, kui ohutu ja tervislik on konkreetses kirikus/koguduses töötada. Riskianalüüsi eesmärk on selgitada välja kõik ohutegurid, vajadusel mõõta parameetrid; selgitada välja, kes võivad ohuteguritega kokku puutuda; selgitada kokkupuute kestus, meetmed terviseriski vähendamiseks; hinnata riske töötaja tervisele ja anda ohutusele riskihinnang.
Riskianalüüsi tulemuse põhjal otsustada, millise riskihindega tuleb ette võtta meetmed, millal tuleb käiku lasta kiired meetmed ning kes meetmete rakendamise eest vastutab. Otsused lisada riskianalüüsile.
Seaduse nõudel tuleb igas organisatsioonis määrata ka töökeskkonna spetsialist – tööandja esindaja, pädev inimene tööohutuse alal. Samuti tuleb valida töökeskkonna volinik – töötajate esindaja (kui ettevõttes on 10–49 töötajat, üle 50 töötajaga asutuses töökeskkonna nõukogu). Mõlemad peavad läbima töötervishoiu ja -ohutuse koolituse (piisav 24tunnine koolitus iga viie aasta järel).
Rein Reisbergi sõnul on juhendamine ja töötajate väljaõpe usuorganisatsioonides probleem. Tööandjal on kohustus korraldada töötajale tööohutuse ja töötervishoiu alane väljaõpe/juhendamine enne tööle asumist, koostada ja kinnitada ohutusjuhendid tehtava töö ja kasutatavate töövahendite kohta ning anda töötajale juhised keskkonna saastamisest hoidumiseks.

Esmaabi
Esmaabist rääkides tõi Rein Reisberg välja, et asutusel on kohustus määrata töötaja esmaabi andmiseks (vajadusel mitu inimest) ja tagada, et ta on läbinud vastava koolituse. Samuti tuleb tagada esmaabivahendite kättesaadavus. Esmaabivahendid peavad olema nõuetekohaselt märgistatud ja kergesti juurdepääsetavas kohas.
Lisanõue on töötaja kohta, kes 50% tööajast kuvariga töötab. Selline töötaja peab regulaarselt käima töötervishoiu arsti juures tervisekontrollis. Töötervishoiu arsti otsus (perearst vm ei sobi) on aluseks töötajale tervishoidlike meetmete rakendamise kompenseerimisel (nt uute prillide ostukulude katmine, massaažis käimise kompenseerimine jm).

Tööohutuse ja -tervishoiu alased infoallikad
Lisainfot ja -materjale leiab tööinspektsiooni kodulehelt www.ti.ee ning tööelu.ee portaalist internetis. Samuti pakub tööinspektsioon konsultandi teenust, saab kutsuda spetsialisti, kes vaatab üle töökeskkonna ja dokumentatsiooni. NB! Konsultandid ei ole kontrollorgan ega koosta ettevõttesiseseid dokumente, kuid teevad ettepanekuid tööohutuse parandamiseks.
Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) toetuse andmise tingimuste (TAT) programmi raames saab tööandja konsultandi kutsuda tasuta. Samuti saab abi küsida tööinspektsioonist e-posti aadressil jurist@ti.ee, telefonil 640 6000 või infohommikutel ja teabepäevadel.

Töösuhted – levinumad küsimused
Töösuhetest rääkis pärast lõunapausi tööinspektsiooni töösuhete nõustamistalituse jurist Leonid Siniavski.
Siniavski hinnangul on peamised lepingud, mida töösuhte puhul kasutatakse, käsundus-, töövõtu- ja tööleping ning ta toonitas, et töötamine tuleb registreerida töötamise registris hiljemalt tööle asumise päeval. Vabatahtlikke võivad töötamise registris registreerida ainult MTÜd (ka kirikud ja kogudused).
Töösuhtes ei tehta tasuta tööd vabatahtlikuna, praktikandina (praktika lepingu alusel) ega proovipäeval (töötukassa määratud seaduslik proovipäev käib siia alla; kui isik asub iseseisvalt tööle, siis ei ole tegemist proovipäevaga) ning tööle lubamine võrdub lepingu sõlmimisega.

Tööleping
Leonid Siniavski toonitas, et töölepingu sõlmimise eelsed läbirääkimised on väga olulised.
Tööandja peab andmed lepingu kohta töötajale esitama heauskselt, selgelt ja arusaadavalt ning enne töölepingu sõlmimist tuleb kindlasti teada anda täpne brutopalk (mitte netopalk) ja sellelt makstavad maksud.
Samuti soovitas ta otsida häid töölepingu vorme www.eveamentor.ee kodulehelt.
Töölepingu sõlmimisel tuleb töötajale tutvustada asutuse töökorralduse reegleid. Siniavski mainis, et vanades töösisekorraeeskirjades on sees distsiplinaarvastutus, mis uue töölepinguseaduse valguses enam ei toimi ning töökord tuleks üle vaadata ja muuta ajakohaseks.
Samuti ütles ta, et töölepingu puhul on oluline teada, et töölepingus kokkulepitut võib muuta ainult poolte kokkuleppel. Ühepoolselt võib lepingu tingimusi muuta ainult töölepingu seaduses toodud erandjuhtudel (TLS § 37, § 47 lg 4, § 73). Kokkulepitud tööaja korraldust saab ühepoolselt muuta väikses osas, aga kui on tarvis näiteks tavaajalt summeeritud tööajale üle minna, siis tuleks kindlasti teha muutmiskokkulepe.
Lisaks tõi ta välja praktikas ilmnenud olukordi, mille kohta peaks teadma: töötajal peab kokkulepitud palgapäeval palk arvel olema, palgateatise peab siis esitama, kui töötaja nõuab, miinimumpalk ei tohiks sisaldada lisatasusid.
Siniavski mainis, et kindlasti peaks teadma, et kehtiv töötasu alammäär täistööajaga töötavale töötajale on 2016. aastal 2,54 eurot tunnis või 430 eurot kuus ja 2017. aastal tõuseb see 2,78 euroni tunnis või 470 euroni kuus. Lisaks on tööandja kohustatud maksma tasu öötöö (kl 22.00–06.00) eest 1,25-kordselt, ületunnitöö eest 1,5-kordselt, riigipühal töötamise eest kahekordselt või andma selle asemel tasulist vaba aega.
Tööajast rääkides tõi ta ära, et täistööaeg on 40 tundi seitsmepäevases ajavahemikus ning selle aja sees peab puhkeaega olema 48 tundi, summeeritud tööaja arvestuse puhul vähemalt 36 tundi. Osalise koormusega töötamisel peab olema tööaeg konkreetselt määratletud.
Tööandja peab pidama arvestust töötaja töö- ja puhkeaja kohta (tööajakava) ning summeeritud ajaga töötaja töölepingusse tuleb märkida ka tööajakava teatavakstegemise tingimused. Üle kokkulepitud tööaja töötamine on ületunnitöö, mida saab teha üksnes poolte kokkuleppel.
Siniavski sõnul peab arvestama, et tööpäev on lühendatud kolme tunni võrra uusaastale, Eesti Vabariigi aastapäevale, võidupühale ja jõululaupäevale eelneval tööpäeval.
Küsimuse peale, kuidas lahendada töötaja tavapärasele puhkeajale planeeritud ürituste probleemi, soovitas lektor, et näiteks laagri korraldamiseks võiks sõlmida eraldi töövõtulepingu, ning mainis, et teatud juhtudel on võimalik töölepingus kokku leppida iseseisev otsustuspädevus, s.t isik valib, millal ja mida ta teeb.
Igal kalendriaastal on töötajal õigus saada põhipuhkust (kestus 28 päeva, v.a erandid), seda saab sama ja eelmise kalendriaasta eest, varasemad aeguvad. Tööandja peaks vältima seda, et töötaja puhkus aegub.
Põhipuhkuse aja määrab tööandja, arvestades võimalusel töötajate soove puhkuste ajakavas. Puhkuste ajakava koostatakse kalendriaasta kohta ja tehakse töötajatele teatavaks aasta esimeses kvartalis (soovitavalt allkirja vastu). Puhkuste ajakavas peaks olema kirjas eelmise aasta kasutamata puhkuse osa ja selle aasta puhkus.
Lapsevanematel on võimalik tasustamata puhkust saada kuni 10 tööpäeva aastas lapse 14aastaseks saamiseni või puudega lapse puhul 18aastaseks saamiseni.
Õppepuhkust on töötajal õigus saada aastas kuni 30 päeva, millest 20 tasulist. Tasemeõppe lõpetamiseks lisaks 15 päeva. Vabaharidusliku koolituse aja eest tööandja ei pea töötasu maksma, ainult taseme- ja tööalase koolituse eest tuleb maksta õppepuhkuse aegset tasu.
Õppepuhkuse andmise aluseks on kooli teatis ja töötaja avaldus tööandjale (tuleks esitada hiljemalt 14 kalendripäeva enne puhkusele minekut). Kui õppepuhkus on ainult töötaja puhkepäevadel või akadeemilise puhkuse ajal, siis üldjuhul on tööandjal õigus õppepuhkuse andmisest keelduda.
Töölepingu lõppemisest rääkides tõi Siniavski ära mõned tähelepanekud, et tähtaegse töölepingu lõppemisel oleks hea töötajat sellest teavitada ning töölepingu ülesütlemise korral on soovitav teade saata tähitud kirjaga. Lisaks toonitas ta, et töölepingut ei saa tagasiulatuvalt üles öelda.
Lisaks soovitas ta infot otsida internetist tööelu.ee portaalist.
Mariann Münter

Tänage Isa, kes teid on teinud kõlblikuks osa saama pühade pärandist valguse riigis. (Kl 1:12)