Esileht » Arvamused » Arvamus »

Töö, mida tuleb õppida kogu elu

30.09.2009 | | Rubriik: Arvamus

Organisatsiooni juhtimine nõuab hulgaliselt teadmisi, oskusi, kogemusi ning vastavaid isiksuseomadusi. Pagas, mida üks juht oma igapäevatöös vajab, on päris suur.
Iga juht, kes mõistab oma vastutust, püüab ennast juhina pidevalt arendada ja paremaks saada. Juhtimine on töö, mida tuleb õppida terve elu. Ometi ei ole see midagi sellist, mis on ainult väheste äravalitute eesõigus.
Mõnes mõttes on igaüks meist juht, vahel me lihtsalt ei teadvusta seda endale. Planeerides oma päeva, täites igapäevaseid tööülesandeid või perekohuseid, teeme me pidevalt suuremaid või väiksemaid juhtimisotsuseid.
Juhte ei saa määratleda vaid selle järgi, kui suuri institutsioone nad juhivad, olulisem on see, kas neil on juhi kutsumus ja kes nad on juhtidena.

Täielik pühendumus
Tihtipeale peetakse juhtimist lihtsalt tegevuseks, mis on vajalik organisatsiooni loomulikuks toimimiseks, teadvustamata, et just juhtimisest sõltub tegelikult organisatsiooni edukus.
Ettevõtete allakäigutrepi esimeseks astmeks pole sageli mitte nõudluse vähenemine või konkurentsitihedus, vaid halb juhtimine.
Juhtimine ei ole pelgalt protsesside suunamine või tulemuste saavutamine, vaid eelkõige juhiks olemine.
See ei tähenda ainult mingite kindlate isiksuseomaduste kombinatsiooni ega teooriate tundmist, vaid teadlikku vastutuse võtmist nii headel kui halbadel päevadel, täielikku pühendumist ja isiklikku eeskuju oma meeskonna liikmetele.
On palju juhte, kes teavad, kuidas organisatsiooni juhtida. Nad on omandanud juhtimisteooriad ja oskavad oma teadmisi rakendada praktikasse. Vähem on neid, kes lisaks teadmistele juhivad ka südamega.
Nende juhtide jaoks on inimesed tähtsamad kui tulemused, ja organisatsiooni missiooni täitmine koos nende inimestega olulisem kui ükski teine eesmärk.
Need on juhid, kelle väärtushinnangud ulatuvad kaugemale kvantitatiivsetest mõõtsüsteemidest ja kes on valmis organisatsiooni visiooni nimel loobuma oma heaolust.
 
Juhi südamega
Enamgi veel, nad on valmis ennastohverdavalt teenima seda visiooni ja panustama kogu oma energia selle elluviimisele. Kus iganes me näeme edukaid ettevõtteid, hästi toimivaid MTÜsid, arenevaid kogudusi, tugevaid perekondi, seal võime kohata ka innukaid ja südamega töötavaid juhte.
Eelkirjeldatu tõstatab pisut intrigeeriva küsimuse: kas juhtimine saab olla pelgalt töö või on see teatud inimestele omaseks saanud elustiil? Need, kellele juhtimine on saanud kutsumuseks, ei võta seda ilmselt vaid tööna. Selliseid inimesi vaadates tundub, et neil on üks geen – juhtimise geen – rohkem kui teistel.
Arvan, et juhid, kes käsitlevad juhtimist üksnes tööna, ei jõua kunagi päris juhtimise tuumani. Kahjuks jääb neil just parim osa juhtimisest avastamata. See on osa, mis kutsub esile tõelise muutuse nii juhis endas kui ka teistes organisatsiooni liikmetes.
Need, kes südamega juhivad, avaldavad oma elu ja juhtimisega head mõju neile, keda nad juhivad; nende juhitavad organisatsioonid mõjutavad omakorda ühiskonda, kus nad tegutsevad.
Nõnda on südamega juhtides võimalik tuua positiivset muutust meiegi ühiskonda ja ehk just see peakski olema iga organisatsiooni, veelgi enam kristliku organisatsiooni peamine eesmärk.
Juhtigem siis innukalt ja südamega ning olgem valmis muutusteks, mis see endaga kaasa toob!


Meelis Kibuspuu
,
Global Leadership Summiti Eesti juhatuse esimees

See ongi võit, mis on võitnud ära maailma – meie usk. (1Jh 5:4c)