Tõnis Nõmmik: tööd jätkub ja igavust ma ei tunne

24.04.2008 | | Rubriik: Määratlemata

Teisipäeval, 29. aprillil tähistab Eesti kaitseväe peakaplan emeeritus dr Tõnis Nõmmik oma 75. sünnipäeva.
Ehkki kuldne iga lubaks juba rohkem aega iseendale pühendada ja näiteks mälestusi kirja panna, on juubilar endiselt aktiivne tööinimene. Veel ei ole tulnud aeg pensionipõlve pidada.
Politseipeadirektor Raivo Aeg  kolonel Tõnis Nõmmikut po­lit­­­seiameti kaplaniteenistuse käivitamise eest politseiameti teenetemärgiga autasustamas. Foto: politseiameti arhiiv
Kaitseväe kaplaniteenistuse ühe maaletoojana ja selle ülesehitajana 2006. aasta novembris peakaplani ametist erru läinud, asus ta kohe teise suure institutsiooni – politsei – kaplaniteenistust rajama. «Oleme saanud nüüd selle koos Jaan Jaaniga (politsei peakaplan – T. P.) käima lükata ja see läks paremini kui omal ajal kaitseväe kaplaniteenistuse alustamine. Üheks põhjuseks kindlasti kaitseväe- ja vanglakaplanite olemasolu, ühiskond on harjunud sellise ametiga.»
Jätkub koostöö politseikap­lanite käsiraamatu väljaandmise ettevalmistamisel ja Euroopa politsei eetikakoodeksi tõlkimisel inglise keelest.
Täiskohaga töötab Nõmmik kaitsejõudude peastaabi nõunikuna ja ta on ka peastaabi ohvitseride kogu esimees. «Nõunikuna täidan kaitseväe juhatajalt ja peastaabi ülemalt saadud ülesandeid alates kaitseväe esindusülesannetest mitmel pool kuni trükiste väljaandmise korraldamiseni, tööpõld on lai. Olen kaitseväe esindaja Sõjahaudade Hoolde Liidus ja Eesti Vigastatud Sõjameeste Ühingus ning tegutsen Eesti Akadeemilises Sõjaajaloo Seltsis ja Akadeemilises Teoloogia Seltsis.»
Ent kaitseväekaplanitegagi ei ole side katkenud. Alles hiljuti palus peakaplan major Taavi Laanepere Tõnis Nõmmiku kaplanite õppepäevale loenguid pidama. Aga koos nõu pidamist tuleb ikka ette ja töö ühe katuse all peastaabis teeb selle lihtsamaks.
Katkenud ei ole ka vaimulikutöö. Hea rootsi keele oskajana peab Tõnis Nõmmik regulaarselt jumalateenistusi Tallinna Rootsi-Mihkli kirikus õpetaja Patrik Göranssoni asendajana, aeg-ajalt on teda palutud Nissi kogudust teenima ning hea mitu korda aastas võib õpetaja Nõmmikut kuulda ja näha teenimas sõjameeste mälestuskirikus Toris.
«Igavust ma ei tunne,» nendib juubilar, lisades, et kahjuks ei ole jätkunud aega tegelda Eestis talle nii südamelähedase ja Kanadas aastaid tehtud skauditööga.
Kümneaastasena sõjapakku sattunud, kooli- ja elutarkust saatuse tahtel mitmel pool maailmas õppinud ja viimased kolmteist aastat taas Eestis elanud mees on tegelikult kogu elu üks kõva isamaalane olnud. Naljatamisi end endiseks väliseestlaseks kutsudes on Tõnis Nõmmik kogu elu Eestit hinges kandnud, on lõpmata tänulik Jumalale, kes teda juhtinud sel teel.
Juubelisünnipäeva aga muudab eriliseks tõik, et esimest korda tulevad isa sünnipäevale Eestis kõik tema lapsed: Kadri oma mehe Brendoniga, Hendrik ja Tiiu sõidavad siia Torontost, Maimul ei ole kauge tulla, sest tema elab juba aastaid Eestis. Tegelikult on Nõmmiku lapsed kõik korduvalt Eestit külastanud. Kanadas sirgunud lastest on isa ometi oma esivanemate kodumaa patrioodid kasvatanud. Eesti Kiriku toimetus ühineb juubilari õnnitlejatega ja soovib rohket Jumala õnnistust edaspidiseks!
Tiiu Pikkur

See ongi võit, mis on võitnud ära maailma – meie usk. (1Jh 5:4c)