Juhime tähelepanu, et tegemist on vana postitusega, seoses millega võib esineda küljenduslikke nõrkusi.

Tõnis Nõmmik kasutab päeva

/ Autor: / Rubriik: Uudised / Number:  /

Laupäeval, 29. aprillil austati Tallinna Rootsi-Mihkli kirikus sel päeval 90aastaseks saanud titulaarpraosti dr Tõnis Nõmmikut. Tänu heale tervisele ja nooruslikule vaimule on Eesti kaitseväe endine peakaplan Kristuse sõdurina jätkuvalt rivis.

Ehkki Tõnis Nõmmik on juba aastaid erus, oli temaga juubelieelseks intervjuuks keeruline aega leida – 90aastaseks saava emeerituse päevad ei ole täidetud igavlevatest jõudehetkedest, vaid on sisustatud tiheda päevakavaga. Eesti Üliõpilaste Seltsi vilistlasena elab ta oma akadeemilise organisatsiooni vapikilbil oleva ladinakeelse juhtmõtte Carpe diem! (eesti keeles: kasuta päeva!) järgi. Erukolonel palub ajakirjanikult minuti kannatust, sirvib oma kalendrit ja leiab aja – Eesti Kirikuga on ta alati koostööks valmis.

Mälupildid Rakvere liivakastist

Elutee on Tõnis Nõmmikul pikk ja värvikas, ta on eri kontinente väisanud ning mitmete institutsioonide teenistuses olnud. Aga mida vanemaks mees saab, seda kallimaks peab ta oma esimesi mälestusi sõjaeelses Eestis. „Olin umbes kahe-kolmeaastane. Mäletan meie Rakvere kodust mitut asja. Liivakasti ennekõike, kus ma küllap veetsin pikki toredaid aegu,“ jutustab ta. Tõnis Nõmmik sündis Eesti kindralstaabi ohvitseri perekonda 1933. aastal Tallinnas. Kaitseväes teeniva isa töö tõttu pidi pere tihti elukohta vahetama. Kooliteed alustas ta Tartus ja kuigi haridustee jäi siin katki pärast algkooli neljandat klassi, siis pärast mitmeid koole Rootsis, Argentinas ja Kanadas kaitses ta oma doktoriväitekirja „Vaimulikud kaitsejõududes. Eesti kaitseväe kaplaniteenistus ja selle eellugu“ taas Tartus Eesti ülikoolis juba küpses eas 2005. aastal. 

Hästi on Nõmmikul meeles ka Eestist lahkumine 1943. aastal kümneaastase poisina. Ema koos kahe pojaga põgenes Rootsi, ohvitserist isa jäi aga Eestisse kodumaad kaitsma. On meeles, et isiklikku pauna sai mitu raamatut. 

Kuningriigis elatud pagulasaastad andsid Tõnis Nõmmikule rootsi keele, mis ühe võõrkeelena on tänini suus. Et Rootsi andis 1940ndatel Nõukogude Liidule välja baltlasi, siis otsustas pere koos vahepeal järele jõudnud pereisaga liikuda edasi. Mindi Argentinasse, kus lapsed pidid taas uue keele ja koolisüsteemiga harjuma. Kui Argentina vajus majandussurutisse, jätkati parema asumaa otsimist. Kanadas kasvatati juured, millest Tõnis Nõmmik end lahti tõmbas alles Eesti taasiseseisvumisel isamaale naastes. 

Jumalateenistusi viies keeles

Küllap kaitseväelasest isa eeskujul valisid nii Tõnis Nõmmik kui tema vend militaarse karjääri. 1960 võeti ta vastu soomusväe kadetiks, kolm aastat hiljem anti talle nooremleitnandi auaste, 1971 ülendati kapteniks. Paralleelselt valmistas Nõmmik ent vaimuliku ametisse, sest tundis selleks sisemist kutsumust. 1967 ordineeriti ta pastoriks Montreali E.E.L.K. Jaani kirikus, vaimulikutööle asumiseks naasis ta Lõuna-Ameerikasse, saades Buenos Airese Reformatsiooni ning São Paulo eesti koguduse õpetajaks. 1970ndast oli ta tagasi Põhja-Ameerikas ning jäi kuni 1990ndate algusaastateni teenima mitmeid eesti kogudusi, aga paariks aastaks ka Toronto rootsi kogudust. 

Jumalateenistusi on Tõnis Nõmmik pidanud viies keeles: eesti, saksa, rootsi, hispaania ja inglise. Nõmmik jutustab, et kui ta koos 30 eestlasest ohvitseriga 90ndate alguses Eestisse tuli, et aidata Eesti kaitseväel NATO-kõlblikuks saada, otsustas ta Tallinna elama asudes Jaani kogudusega liituda. „Õieti ma soovisin oma liikmelisuse taastada, kuna meid ristiti omal ajal Jaani kirikus,“ jutustab Nõmmik, täiendades, et toonane peapiiskop soovitas tal aga rootsi keele oskajana panustada Rootsi-Mihkli tegemistesse. „Püüan kaasa teha kahe koguduse tegevuses,“ räägib Nõmmik ja selgitab, et tihti jõuab ta pühapäeval isegi mõlemasse – kl 10 aitab Jaani kirikus armulauda jagada ning siis läheb edasi kl 12 algavale teenistusele Rootsi-Mihklisse. 

Pärast kolonel Viise reservi arvamist määrati Nõmmik 1998 Eesti kaitsejõudude peakaplaniks, kellena ta töötas 2006. aastani. 1998 ülendati ta majoriks, 1999 kolonelleitnandiks ning 2003 koloneliks. 

„Läksin erru alles 73selt. Olin kaks kuud pensionär ja siis kutsuti mind politsei kaplaniteenistust üles ehitama,“ jutustab Nõmmik ja on nõus, et käed rüpes ta väga istuda ei oska. „Mul on hea meel, kui mind vajatakse ja saan aidata.“

Suvel saame kokku

„Olen Jumalale tänulik, sest tervis on mul suhteliselt viisakas. Lubab igast päevast rõõmu tunda. Ma olen üldiselt iga päevaga rahul,“ kinnitab Nõmmik ja lisab, et kogemus kurbusest pole talle siiski võõras. Ta on seda kõige isiklikumas plaanis tunda saanud, kui pidi oma seitsmenädalase poja matma. Üks kolmest tütrest elab Tõnis Nõmmikul Eestis, teised lapsed – kaks tütart ja poeg – aga jätkuvalt Kanadas. „Nad käivad mul ikka külas, tulevad taas sellel suvel. Juulis, mil lapselapsed on koolist priid. Siis tähistame nii minu venna kui minu sünnipäeva,“ räägib Nõmmik ja nimetab, et pole ise kolmel viimasel aastal Kanadasse saanud. „Minu arst ütleb, et kui tahan minna, siis võiksin lennuki asemel laeva valida. Minu eas, ütleb ta, oleks see mõistlik,“ räägib Tõnis Nõmmik.

Liina Raudvassar

Tõnis Nõmmik

Sündinud 29. aprillil 1933 Tallinnas

Koolis käinud Eestis, Rootsis, Argentinas, Kanadas

Magistrikraad kirikuajaloos 1974

Ordineeritud 1967 Montrealis

Teoloogiadoktori kraad Tartu ülikooli usuteaduskonnast 2005

Teeninud Kanada kaitseväes

Teeninud eesti kogudusi Lõuna-Ameerikas ja Kanadas

Eesti Vabariigi ohvitser 1995

Eesti kaitseväes alates 1996, alates 1998 peakaplanina

EELK titulaarpraosti tiitel 2013

Akadeemiliselt kuulub Eesti Üliõpilaste Seltsi

Kolme tütre ja kahe poja isa, kolm lapselast