Esileht » Elu ja Inimesed » Kultuurielu »

Tõlkeraamat eestimaalaste mälestustest

14.12.2016 | | Rubriik: Kultuurielu

revali-ja-peterburi-vahel-eestimaalaste-mälestusikahest-sajandistRaamat «Revali ja Peterburi vahel» toob lugejani valiku eestimaalastest baltisakslaste – aadlike, vaimulike ja nende pereliikmete – mälestusi ja kirju Katariina II valitsusajast kuni ümberasumiseni aastail 1939–1941.

Raamat ilmus algselt Saksamaal 1993 ja selle autor on toonane Saksamaa LV suursaadik Eestis Henning von Wistinghausen, kelle esivanemad on elanud Eestis 300 aastat ja kes koostas raamatu Eestimaa rüütelkonna ülesandel.
Eestikeelse tõlke on teinud Hanna Miller, kes Eesti Kirikule teost tutvustades kinnitab, et raamatu puhul on sisuliselt tegemist Eestimaa ajalooga, mis on esitatud seni vähem tuntud baltisakslase pilgu läbi. Teisalt saab raamatut võtta ka kui mõnusalt loetavat memuaarilektüüri.
See sisaldab 17 baltlase mälestuse erinevatest ajastutest ja aspektidest; annab haarava sissevaate mõisamiljöösse ning baltlaste elu argipäeva; tutvustab külaelu; peatub märksõnadel põllumajandus, poliitika, ümberasumine, kirikuelu.
Viimase märksõna all tõstab Miller esile eriti Konrad von zur Mühleni (1868–1945) mälestusi. Pastori ja assessorina mõjutas zur Mühlen oluliselt kirikuelu.
Raamatu fookuses on eripärane rahvusrühm baltisakslased, kes ei rännanud meie maile kusagilt kaugelt, vaid kujunesid siinsamas Balti aladel.
Olles sunnitud 20. sajandi ajalootormides kodumaalt lahkuma, elasid nad paljuski edasi oma mälestuses, nendib autor oma eessõnas.
Ta arutleb, et ometi on baltisakslased nähtamatult oma esiisade mail kohal ka praegu, on osa nende maade ajaloost ja elanikest.
 Eesti Kirik

See ongi võit, mis on võitnud ära maailma – meie usk. (1Jh 5:4c)