Esileht » Arvamused » Arvamus »

Toimetuse postist

14.09.2007 | | Rubriik: Arvamus

Toimetuse postkasti on pärast kahte lugejareisi tulnud headelt reisikaaslastelt kirju, mida siinkohal avaldame. Et lugejareisid on populaarsust kogunud, siis oleme plaani pidanud 2008. aastal, kui Jumala lubab, korraldada kolm reisi: Lätti ja Leetu (pärast jaanipäeva), Peterburi (mais) ja Soome-Norrasse (septembris). Nii saab igaüks valida vastavalt ajale ja rahakotile.

Pielpajärvi kirik seisab sajandeid muutumatuna keset kõnnumaad.
Pielpajärvi kirik seisab sajandeid muutumatuna keset kõnnumaad.

Kristus valvab ikka nii Eesti- kui ka Lapimaa üle

Suur tänu toreda reisi eest Lapimaale. Olla Saana tipus on peaaegu sama võimas tunne, kui oli Kristuse kuju all Corcovado mäel Rio de Janeiros või poolteist aastat enne tornide hävitamist New Yorgi Maailmakaubanduskeskuse torni katusel.
Jaak Härma Tallinnast
* * *

Tahaksin kogu südamest tänada reisi eest Lapimaale, mis minu jaoks oli igati imeline. /…/ Meie ajutised kodud – öömajad, mis igaüks nii omanäoline: esimene Oulu pühakojas, teine kohiseva Muonio jõe kaldal ja lõpuks viimane Kalajoel maalilisel mererannal. Meelde jäävad neis peetud hommikused ja õhtused hardushetked (suur tänu nende pidajatele!) ja sealsed ühislaulmised; kes laulis eesti ja kes soome keeles. Ja kõige imelisemaks tuleks ehk pidada meie võõrustajate südamlikkust, avatust ja külalislahkust. Saime ju hoolitsetud nii vaimulikus kui ka maiste vajaduste mõttes.

Arvan, et kõigile sööbis hinge Lauri pihtimus ning see, et Kalajoel võeti meid vastu lausa lauluga, saunast ja rikkalikest toidulaudadest rääkimata. Karmist loodusest (kidurad männid ja vaevakased) ja pikast kaamosest hoolimata on inimesed head. Ja ehkki ajapikku võib unuda, millise kiriku altarimaal kujutab Kristust lihtsate saamide ja nende igapäevase eluolu kohal ja missugune vahe on lestadiusluse eri vooludel (aitäh õpetaja Orasele pikkade ja põhjalike ülevaadete eest, proua Helenale ja kõikidele teistele tutvustajatele!), siis vastuvõtu sõbralikkus ja südamlikkus jääb küll meelde. Ja Kristus valvab ikka nii Eesti- kui ka Lapimaa üle. /…/

Ja reisikaaslased olid kenad, tänu kõikidele! Kui ma eelmisel talvel soojendasin oma hinge mälestustega retkest läbi suveharjal isamaa, siis sellel talvel saan seda teha meenutustega reisist läbi jaanikuise Lapimaa.

Mare Must Tartu lähistelt

* * *

Elame siiani meie imelise reisi mõjuväljas. See oli nädal, mille iseloomustamiseks ei leiagi sobivaid sõnu – kõik oleksid ülivõrdes. Me pole aastaid nii hästi puhanuna tööle tagasi läinud. Ja kui väsimus peale tuleb, siis pruugib ainult reisile tagasi mõelda ja kohe saab jõudu juurde. Küllap sellest, et kõik oli kooskõlas – kaunis loodus, armsad inimesed ja toit hingele (nende kõrval jääb ihutoit tagaplaanile, kuid seegi oli väga meeldiv). Teame, et selle kõige korraldamine nõudis palju vaeva, suur-suur tänu kõigile organiseerijatele ja jaksu edaspidiseks!

Küllike ja Rein Hallik Tartust
* * *
Kui ei näe, peab uskuma. Need sõnad läksid tõeks Nordkapis, meie reisi kaugeimas punktis, kus pärale jõudes ümbritses meid nii tihe udu, et paari meetri kauguselegi ei võinud näha. Ja niisiis olimegi jõudnud «maailma lõppu», kust edasi ei saanud minna. Tuli vaid uskuda, et siit edasi on meri, mis ulatub kaugele üle põhjapooluse, uhtudes teisel pool maakera Gröönimaa randa.
Kui meie elus tuleb pilviseid ja uduseid hetki ja päevi, mida me ei mõista, siis tulebki appi usk, mis peab ulatuma kaugemale mõistmisest ja – kas on alati vajagi kõigest aru saada ja kõike mõista – usule peab jääma oma koht. Usk peab ulatuma kaugemale meie nägemisest, mõistmisest ja arusaamisest – Taevase Isa juurde, kes teab kõike, juhib kõike ja armastab kõiki.
Suur tänu ka meie väga toredale reisijuhile õpetaja Vallo Ehasalule, kes lisas reisile palju värvi, tehes huvitavaid kõrvalepõikeid Saamimaale ja andes võimaluse osaleda lestadiuslaste seural (koosolekul). Tema sisukad piiblitunnid ja väga huvitavad jutustused Soome ajaloost, läbi põimitud kõrvalpõigetega Eesti ajalukku, ning huvitavate lugudega elust aitasid kaasa sellele, et pikk teekond ei tundunud kordagi igavana. Kõige suurem tänu Taevaisale, kes lasi selle toreda reisi korda minna!
Liivia Kaustel Tallinnast
* * *
Vaadates üle fotosid ja meenutades möödunud reisipäevi, võib öelda – see oli imeline aeg meie kõigi jaoks. Südamest tahaks tänada kõigepealt ajalehe Eesti Kirik toimetust, kes võttis selle reisi korraldada. Eriline tänu reisijuhile, Elva koguduse õpetajale Vallo Ehasalule. Pikki vahemaid läbides oli põnev kuulata Elva koguduse tegemistest ja noorte reisist Rumeeniasse, legendaar-se kirikuõpetaja Harri Haameri sulest ilmunud tõsielujutukesi, mida õp Algur Kaerma väikeste vaheaegade järel ette luges.
Oli eriline arm osa saada lestadiuslaste suveseurast, kogeda elu lihtsust ja loomulikkust, mida pikka aega on suudetud põlvest põlve edasi anda, näha nii palju suuri ja rõõmsaid peresid, kes on rikkumata meedia ja muudest selle pöörase maailma kurjadest mõjudest./…/
Lisaks nähtule-kuuldule tekkisid ju ka uued isiklikud kontaktid ja uued eestpalve võimalused. Tänada tahaks ka õpetaja Algur Kaermat abikaasaga, kes olid kogu teekonna jooksul abiks ja reisi lõpuosa võtsid enda juhtida. Tänu kuulub ka õpetajatele Mehis Pupartile ja Arvo Lastingule, meie giidile Virvele ja kindlakäelisele bussijuhile, kes tegi nädala jooksul ära kahe mehe töö.
Palju uusi huvitavaid ideid uueks reisiks! Jumala rahu ja õnnistusi kogu reisiseltskonnale!
Tänulikud reisikaaslased
Milvi Selberg ja Ellu Moisa Väike-Maarjast

See ongi võit, mis on võitnud ära maailma – meie usk. (1Jh 5:4c)