Esileht » Arvamused » Arvamus »

Toimetuse kirjakast

18.04.2012 | | Rubriik: Arvamus

Usun, kuna elan!
Saatus on mulle andnud võimaluse jälgida poliitikat juba lapsest saadik. Mäletan 1940. a punaseid valimisi, kui mu isa Eduard pilkas ja narris omakeskis neid, kes panid kandidaadiks külatolguse-laiskvorsti. Kui raha asemele tuli punane rubla, nägin, kuidas mu vanem vend ja tädi naersid selle üle, pannud taskupeegli raha keskele, ja pilgates Kremli juhte rahatähel.
Sõjaajal 1943. a nägin viimast korda rikast Eesti põllumajandust, kui reisisime ema-isaga Kerigumäelt Sõmerpalusse ja tagasi, imetlesime suuri talukarju ja rikkalikke viljapõlde. Sel ajal tutvustas mu vanavanaema Katri mulle Piiblit ja kristlikke tõdesid. Seda püha ristiusku olen ma kandnud endas kogu elu, nagu kandsin ka põuetaskus vedrunõelaga emalt saadud kingitust – sinimustvalget lippu.
Mu usk Jumala abisse aitas mul vedada 1983. a kihla oma töökaaslasega, et metsalise valitsus kestab vaid 66 aastat, nagu on kirjas Piiblis. Tegelikult on kirjas 70 aastat, kuid meil polnud tookord käepärast pühakirja.
Teine mu töökaaslane, hutsuul, rääkis ka, kahjuks küll pärast Tšernobõli katastroofi, et Piiblis on kirjutatud, et täht langes, vesi muutus mürgiseks, palju inimesi hukkus. Tähe nimi oli Tšernobõl hutsuuli keeles (meil Koirohi).
1988. a Vastseliina kirikus uusaastaööl julgustas noor pastor Jüri Vallsalu rahvast täis kirikus inimesi Jeesuse sõnadega: ära karda, sa väike karjuke, sest sinu Jumal on sulle otsustanud anda kuningriigi. Ristiinimesed kõik uskusid seda ja kui Eesti riik Jumala abiga taastati, lootsin ka mina, et nüüd taastatakse koolides kristlik õpetus.
Meie iseseisvuse taastamine sai võimalikuks vaid Kõigevägevama tahtel, eriti punase metsalise, tema tapamasinate ja kogu «hävingu koletise» äkiline ja kiire kokkuvarisemine. See oli tõeline tänapäeva ime meie eluajal! Kas on vaja veel suuremaid tunnustähti või «Koirohtu», et uskuda Jumalasse? Nüüd oleme kasvatanud uue põlvkonna ebausklikke, uskmatuid ja vastutustundetuid inimesi, kes ei usu muud kui oma vägevaid joodiku-, narkari- ja vargategusid.
Võrumaalt pärit astronoom Kasak rääkis, et tal on meeldivam ja kindlam uskuda Jumalasse, kes kõik on loonud, kui seda, et kõik tekkis sopahunnikust ja metsas vedelevast rauahunnikust kerkis äkki Boeing 737.
Miks ma peaksin uskuma kividesse, pokudesse, tammedesse või muusse taolisesse? Kus on nende imeteod ja tunnustähed? Kas meil ei oleks rahulikum uskuda ainsasse Loojasse, nagu ütles astronoom Kasak.
Mina olen kogu elu uskunud sellesse Loojasse ja usun, sest elan ja tean, et minu elu jooksul läks Jumala ennustus ja imetegu täide, et purustati hävingu koletis – kommunism. Mina muud tunnustähte ei vaja ning ärgem laskem metsalistel endi hulgas kasvada ja levida. Astugem sellele vastu koos oma kindla usuga.
Ants Kuljus

Kirjuta meile:
Aadress: Ülikooli 1, III k, 51003 Tartu
E-post: ek@eelk.ee

Teie niuded olgu vöötatud ja lambid põlegu! (Lk 12:35)