Esileht » Arvamused » Arvamus »

Toimetuse kirjakast

07.09.2011 | | Rubriik: Arvamus

Hädas hääldamisega
Olen viimastel aastatel üha enam kuulnud ladina keeles lauldavatel lauludel uutmoodi hääldust. Et jällegi on lähenemas jõululaulude õppimise aeg, siis ehk leiate mõne ladina keelt õppinud kirikuinimese, kes oskaks seletada korrektset ladina keele hääldamist või põhjendada uut hääldust (kui see ongi õige).
On väga palju ladinakeelseid fraase, mida kasutatakse lauludes, aga on ka uudisloomingut, kus kasutatakse ladina keelt. Pean tunnistama, et viimasel ajal levinud variant häirib mind väga, ilmselt ei ole ma ainus. On kurb, kui eestlased laulavad ilmselt angloameerika ja itaalia mõjudega hääldusega, kuigi meie keel paindub ka korrektselt hääldama. Kui on tehtud uusi avastusi kirikulaulude hääldamise osas, siis oleks hea seda teada, end uuega harjutada ja jälle ilusatest lauludest rõõmu tunda.
Toon mõne näite hääldusest, mis minul takistavad täiel rinnal nautimist: virgine – virdžine, benedicimus – beneditšimus, in excelsis – in ekstšelsis.
Lisaks ka kreekakeelne Cyrie eleison: kas «kiri» või «küri»?
Tiina Tootsi

Kui Jumal õnnistab kõike…
Raamtusse «Keldi nägemus» (Tartu, 1999) talletatu on ühele põhjamaalasele oma filosoofialt väga lähedane, samal ajal täiendades meie, inimlaste palveid, soovimisi. Salmis «Maja kaitse» on read: «Jumal, õnnista maailma ja kõike, mis selle sees…» Tavaliselt ei ole inimene nii heasoovlik. Ta on jaganud maailma heaks ja kurjaks ning sellele viimasele mõtleb ta vihaga. Just «Keldi nägemuses» on mõte Jumala kõikeõnnistavast jõust see, millele tasuks oma elus mõelda. See mahendab inimestes kurjuse, viha, kättemaksu. Palju sellest, mis niigi lühikest elu peaks täiel häälel ilmestama. Leppigem kõige õnnistamisega, sest see on Jumalast!
Hiie Saar

Raha ei ole
Aga kust see raha peaks tulema, kui Eesti kiriku peamine liikmeskond on naised vanuses üle 60 aasta? Kas peavad sakslased muudkui maksma? Neil endilgi muresid küllalt.
Mul on vahel kahju sellest rahvast ja hirm ka, sest avatud ühiskond, kuhu oleme ju tahtnud saada, eeldab hoopis midagi muud, kui on rahvakirik. Minu kogemuse järgi ootab rahvas kirikult lohutust – eluga hakkamasaamise lohutust, ja see käib hoopis mingeid teisi teid mööda, kui on tõsine teadus või isegi ametlik kirik.  
Muidugi on kirikul oma instituuti vaja, kuid puudub laiapõhjaline baas, kust võiks siis lõpuks süvitsi minna. Asi algab perekonnast ja pühapäevakoolist. Ainult «teooriaga» pole praktilises kirikutöös suurt midagi peale hakata kirikule kaadri koolitamise suhtes. Ja kõik teavad, et majanduslikus mõttes see vee peale minek on.
Ei aita, kui minna Konsumi poe ette karjuma, et Jeesus armastab sind. Pigem käib see vaikselt ja paratamatult aeglaselt. Aga muidugi ei saa rahvas aru, miks on tarvis kirikule oma instituuti Tallinna; liiatigi veel, kui ainult 200 kilomeetrit eemal on ülikool, mis pakub doktoriõpet ja puha.
Meelis-Lauri Erikson

Kirjuta meile:
Aadress: Ülikooli 1, III k, 51003 Tartu
E-post: ek@eelk.ee

Kristus Jeesus on kõrvaldanud surma ning on evangeeliumi kaudu toonud valge ette elu ja kadumatuse. (2Tm 1:10)