Esileht » Arvamused » Arvamus »

Toimetuse kirjakast

13.04.2011 | | Rubriik: Arvamus

Mõistsin kannatuse nädala reaalsust
Lugupeetud Eesti Kiriku lugejad, meie ees on avanenud sündmused, mille sügavusest teame vähe. Aga me kuuleme ainult süüdistusi. Soovin teiega jagada oma kannatuse ja lootuse hetki.
Kindlasti nägite pressikonverentsi, kui Andrus Veerpalu küsitleti. Vaatasin ja mõistsin kannatuste nädala reaalsust. Andrus Veerpalu piinati sõnadega, tema nägu muutus ikka selgemaks ja läbipaistvamaks. Mõistsin, et toimuva järgi saab maalida altaripildi «Jeesus Pilaatuse juures».
Aga vastas seisid ajakirjanikud, silmad pungis ja hambad tangis, ning karjusid. Sõnad olid teised, aga mõte oli sama: «Löö risti, löö risti!» Fotokaamerate plaksumine oli nagu piitsutamine.
Advokaat ütles: «Ma ei leia temal süüd.» Samad sõnad ütles ka Pilaatus Jeesuse kohta. Pilaatust ähvardati: «Me kaebame keisrile.» Aga juba on ähvardatud: «Me kaebame, et peaminister ei usu masinat.»
Pühapäeva, 10. aprilli õhtul näidati TVs ka seda vere uurimise masinat, mille analoog teeb Kölnis sportlaste surmaotsuseid. Ei mingeid vandemehi ega apellatsiooni võimalust. See on sisuliselt esimese astme kohus, millel on surmamõistmise õigus.
Natsi-Saksamaal ja Nõukogude Liidus olid sellised kohtud. Venemaal sai vähemalt Siberi vangilaagrist kirjutada Stalinile. Aga see masin kirju ei loe.
Ja minu ahastus oli nagu juutidel, kes pidid kuulama vilistite teotusi. Siis nägin pühapäeva õhtul, 10. aprillil TVs noort meest. Tema algatas Veerpalu toetuse võrgustiku ja oli saanud üle 66 000 toetaja. Noor ja sale, aga vapra südamega.
Ma mõistsin. See on ju meie Taavet, kes läheb Koljati vastu. Taavet oli samuti sale nooruk, ta ei suutnud kanda soomusrüüd, kui Saul seda pakkus.
Taavet läks Koljati vastu ja valis vahutavast mägiojast viis siledat kivi. Ainult linguga nooruk irvitava ja parastava vilisti sõjamehe vastu! Taavet võitis relvis hiiglase ainult linguga.
Kui võitlesime oma vabaduse eest, valisime ka meie viis sõna – meie ainsa relva: «Mu isamaa on minu arm.» Jumal nägi siis ja näeb ka nüüd meie rahva kannatusi. Jumal on kohtumõistja nende üle, kes meid teotavad. Jumal appi ja jõudu tööle!
Ülo Stöör Trepimäelt,
Viljandi Jaani koguduse liige

PS. Kes mäletab spordiajalugu, teab, et Paavo Nurmi pidi samuti taluma süüdistusi ja lahkuma spordist. Soome rahvas armastas teda ja usaldas temale tuletoomise Helsingi olümpial 1952. aastal.

See ongi võit, mis on võitnud ära maailma – meie usk. (1Jh 5:4c)