Toimetuse kirjakast

Kes tappis Koljati?
Eesti Kiriku 17. novembri numbris kirjutas teoloogiadoktor Arne Hiob (viidates Martin Lutherile. – Toim.)  Piibli ajaloolis-grammatilisest ehk sõnasõnalisest tõlgendamisest. Mida esimene tõlgendusviis tähendab, pole mulle selge, sest pühade tekstide keele ja grammatika mõistmine on Lutheri ajast tohutult arenenud, rääkimata ajast, mil need tekstid kirja pandi.
Sõnasõnaline tõlgendus aga avab tänapäevainimesele hulgaliselt võimalusi, mida mitme sajandi vältel pole (enam) tõsiselt kaalutud.
Nii näiteks peaksid kristlastest bioloogid paigutama jänese mäletsejate loomade hulka, sest 3Ms 11:6 ja 5Ms 14:7 väidetakse seda. Või et muistse aja vilistitel oli kaks vägilast Koljatit, kellest ühe tappis Taavet (1Sm 17), teise aga Elhanan (2Sm 21:19).
Või et Juuda kuningal Jooramil oli ühtaegu kaks Iisrae­li kuningakojast pärinevat naist: kuningas Ahabi tütar (2Kn 8:18) ning Ahabi õde (2Aj 21:6). Seda suurepärast «avastuste» rida võiks pikendada veelgi.
Nüüd, kui vaimulike seksuaalelu küsimused on EELKs teravdatud tähelepanu alla kerkinud, avab Piibli sõnasõnalisest tõlgendamisest juhindumine hoopis uued perspektiivid.
Kui võtta naisvaimulike juures ette kohustuslik soovahetusoperatsioon, nii et nad lakkavad olemast naised, ja kastreerida meessoost vaimulikud, et nad ei oleks enam mehed, saavutatakse Pauluse ideaal, et Jeesuses Kristuses pole meest ega naist (Gl 3:28).
Omaette küsimus on naisvaimulike õigustatus, sest «naised olgu koguduses vait» (1Kr 14:34). Ehk tuleks naisi koguduses rakendada üksnes töödele, kus ei ole tarvis rääkida? Selliseid töid leiab kõigi kirikute juures, kuid sel puhul tuleb jälgida, et naisterahvad pärast sünnitamist ettenähtud puhastuspäevade jooksul (33 või 66 päeva, 3Ms 12:4–5) peavad tööst eemale jääma.
Teoloog K. K.
Autor on toimetusele teada

Sami Lotila jutlus
Pühakirja kõrval võime leida peegleid enda palge uurimiseks päris ootamatutest kohtadest. Seekord Õhtulehest, kus see soome ajakirjanik oma põlgust ja üleolekut eestlaste suhtes aeg-ajalt ilmutab.
Mõneti tuleb tuttav ette, kuidas juudid suhtusid samaar­lastesse ja meie oma vähemustesse. Ajalukku vaadates jääb õigust ülegi, et kiigates läbi palgi oma silmas ennast paremaks ja õigemaks pidada. Rahvuse ja inimese tasandil, väliste parameetrite järgi.
Kristus annab meile eeskuju hinnata kaasinimesi sisemise südamehoiaku järgi. Ta toob perfektselt seadusi järgivatele juutidele korduvalt eeskujuks muulasi, kelle juures Ta märkab tänumeelt, usku, osavõtlikkust.
See kõik iseloomustab valdavalt ka meie kõrval elavat venekeelset kogukonda, kui seda märgata soovime, usku otse statistika põhjal.
Kui ei soovi, siis pole me kristlased, vaid poliitikud selle sõna halvemas mõttes. Ja siis pole ka usk argument, sest neil on enamasti vene usk, nagu haritud inimesedki õigeusklike kohta ütlevad.
Integratsiooni tegeliku edendamise eest tahan öelda palju tänu Jüri Raudsepale harivate saadete eest Raadio 7s ja Villu Jürjole tegevuse eest Narvas.
Õnnistust neile!
Evi Sepp
Amblast

Toimetuse aadress: Ülikooli 1, III k, 51003 Tartu, E-post: ek@eelk.ee