Tiina Luhamets: minu elu on Jumalast juhitud

Tiina oli 16aastane, kui Joeliga Tallinnas kiriku noorteõhtutel kohtus. Aasta oli 1974, oli sügav stagnaaeg, mil jälgiti, kes kirikus käib.

«Kristlikke noori oli vähe, tundsime praktiliselt kõik üksteist. Käisin Oleviste baptistikirikus, Mere puiesteel asunud metodisti kirikus, Jaanis – igal pool, kus tehti midagi noortele. Vennastekoguduse Harku tänava palvelas korraldas Priit Rannut noortetööd ja moodustas seal ansambli, millest hiljem kasvas välja Oikumene. Ühed esimestest lauljatest olid Joel, minu tädipoeg ja mina kaksikõega,» meenutab Tiina Luhamets.
Joeli jaoks on olnud võrdselt tähtsad kirik ja kodu. Kuigi koguduse juures on tööd palju, on ta alati oma pere jaoks olemas olnud. Kui kellelgi on mure, leiab ta ikka aega. Joel õppis esmalt elektriinseneriks ja tänu sellele ning omaaegsele kasvatusele teeb ta kodus kõik meestele kohased tööd. «See on oluline meie praeguses kodus Tartu Tammelinnas, kus elame viimased kümme aastat,» hindab Tiina
«Võib-olla on koosoldud 37 aasta saladus selles, et oleme koos kodu rajanud ja kogu perega teinud kirikutööd. Ka praegu aitavad lapsed meid paljudes töölõikudes. Kui varem laulsid meie kolm last kooris ja lõid kaasa noortetöös, siis nüüd on nad korraldaja rollis, mõtlevad kogu aeg, mida uut ja huvitavat annaks koguduses teha.»
Kristjan on isa kõrval koguduses õpetaja ja vastutab noortetöö eest. Tütar Katrin on arst, laulab naiskooris, on klaverisaatja ja pühapäevakooliõpetaja. Eva-Liisa läks suvel Tallinna ja kohaneb uue eluga. Ta on hotelli administraator ja kasutab oma töös hispaania, prantsuse, soome, inglise ja eesti keele oskust ning üritab täiendada teadmisi vene keelest. Õnneks on tänapäeval Skype, mis võimaldab omavahel iga päev suhelda. Ühesõnaga, lastest on suur rõõm, nad on õnnelikud ja oma eluga rahul.
«Oleme vanavanemad, Kristjani ja Eleri poeg Jakob on neljane ja tütar Helene kahene ning nad on väga aktiivsed. Kohtume nendega aeg-ajalt, aga Joel näeb neid tihedamini, sest nad käivad Pauluse kirikus lastehoius. Nad on väga siirad ja oskavad rõõmustada kõige ja kõigi üle. Rõõmu on neist palju. Julgen oma elu nimetada armastuse teeks,» räägib Tiina Luhamets.
«Kui abikaasa Joel peaks peapiiskopiks valitama, oleks see meie elus väga suur muutus. Oleme varemgi oma elukohta vahetanud ja erinevates kogudustes töötanud. Saaremaale kolimine 36 aastat tagasi ei olnud lihtne, õppisin alles. Läksin kaugõppesse üle ja sain saarel pastori abikaasana viiuliõpetajana tööd. Tänapäeval on teistsugused raskused. Usun, et kui vaja, saab kõigest üle. Oluline on see, et sünniks Jumala tahtmine.
Olen koolis viiuliõpetaja, kiriku juures juhatan naiskoori, koordineerin pühapäevakooli tegevust, koostan perejumalateenistuste kavasid, teen töövihikuid, vajadusel asendan pühapäevakooliõpetajaid. Olen Tartu elu ja tööga väga rahul. Kui Jumal tõesti näeb, et meid on mujale rohkem vaja, leiab ta uusi töötegijaid, kes meie ülesanded enda kanda võtavad. Olen oma elu pöördelistel hetkedel kogenud palju Jumala juhtimist. Usaldan praegugi kõik Jumala kätte.»
Rita Puidet