Esileht » Elu ja Inimesed » Persoon kaasajast »

Tiina Janno: teenimine on tulevikku külvamine

25.09.2019 | | Rubriik: Persoon kaasajast

tiina225. augustil toimus Pärnu lähedal Audru kirikus õpetaja Tiina Janno lahkumisjumalateenistus. Alates samast kuupäevast jätkab ta Orissaare muusikakooli kitarriõpetajana ja Saarte praostkonna vikaarõpetajana.

Aastate jooksul erinevatel puhkudel Audru kirikus jumalateenistustel osaledes olen märganud suurt osadust ja hoolimist koguduse liikmete omavahelises suhtluses. Seda olemist on ühendanud sõbralik, sisemiselt särav ja maheda jutuga, teenitavate koguduste poolt armastatud ning hinnatud õpetaja Tiina Janno, kes eelmisel kuul suure elumuudatuse tegi, siirdudes tagasi kodusaarele Saaremaale.
Lahkumisjumalateenistus Audrus oli rahvarohkem ja pidulikum kui tavapärane. Kaasa teenis Audru segakoor (dirigendid Tiia Tamm ja Annely Kuningas), kus õpetaja Janno ka aastaid ise laulis, ning organistiks oli Tiia Tamm. Heast koostööst kohaliku kogukonnaga andis tunnistust tervitama tulnud osavallakeskuse juhataja Priit Annus, lisaks kohaliku muuseumi, kooli ja kultuurimaja esindajad ning loomulikult koguduse liikmed. Eelmisel päeval andis abipraost Tauno Teder Audru ja Tõstamaa koguduse pikaaegse ja ustava teenimise eest õpetaja Jannole üle EELK tänukirja.
„Eks me teadsime tükk aega, et ta on minemas. Ent ei tahaks öelda, et see oli Tiina Janno viimane jumalateenistus Audrus. Ta lubas, et ei unusta kodukogudust. Kogudus on alati valmis teda kahe käega vastu võtma,“ ütles koguduse juhatuse esimees Tiit Valdaru, lisades, et peab elu- ja töökohta vahetanud hingekarjase tugevuseks empaatiavõimet ja avatud suhtlemist kõikide inimestega. „Tiinal oli kogukonnas oma roll, teda aktsepteeriti nii vallas kui koolis ja tema arvamusega arvestati. Arvan, et pole ka ühtegi koguduse liiget, kes ütleks midagi halba tema kohta,“ kinnitas Valdaru, väljendades ilmselget kahjutunnet, ja ütles, et Audru koguduse juhatus on teinud otsuse kogudus vakantseks kuulutada.
Pärast kolimist ja uue kodu sisseseadmist Orissaare läheduses, mille muusikakoolis nüüdseks Tiina Janno õpetab 13 kitarriõpilast, leidis ta mahti ka vastata Eesti Kiriku küsimustele.

Veebilehes Kirik ja Teoloogia (17.5.2019) avaldatud jutluses Jeesuse lahkumiskõnest oma jüngritele (Jh 16:5–15) kirjutad: „Hüvastijätt on elu loomulik osa. Aga ometi on tegu elu suure muutusega. /…/ Tuleb end avada uuele, tuleb kohaneda.“ Oled Audru kogudust teeninud alates 2002. aastast, 2003. aastal sai sinust koguduse õpetaja. Lisaks hooldasid Tõstamaa kogudust. Nüüd siirdusid Saaremaale praostkonna vikaarõpetajaks. Mis sind ees ootab?
Lähen muutustele vastu üpris segaste tunnete ja hajevil mõtetega. Saaremaale minek on seotud minu vanematega, kellele tahan nende vanaduspõlves abiks ja toeks olla. Vajadus selleks on ajapikku kasvanud. Olen päris mitu aastat sõitnud igal nädalal mandri ja Saaremaa vahet ning seetõttu ka otsinud Saaremaale töökohta.
Praeguseks olen juba teist aastat Orissaare muusikakoolis kitarriõpetaja. Sellest sügisest põhitöökohaga ja tänulik selle lahenduse eest, sest koguduse vaimulikuna mul hetkel Saaremaal jätkata ei õnnestunud. Veel ei tea, mida Saarte praostkonna vikaarõpetajaks olemine tähendab, praegu olen tänulik vabade pühapäevade eest, sest sellist asja pole minu elus juba ammu ette tulnud.

Millise kogemuse võtad kaasa Audru ja Tõstamaa koguduse teenimisest?
See on olnud päris pikk ja sündmusterohke aeg, mille jooksul oli haruldane võimalus teenida ja lähemalt tundma õppida kahte kogukonda ning palju toredaid inimesi. Praegu on kõik veel nii lähedal ja hinges, et ma ei suuda seda hästi sõnadesse panna. Kindlasti oli see minu senise elu vaimulikult kõige viljakam periood: võimalus anda ja jagada, toetada inimesi ja õppida uut. Kui minu eelkäija Audru koguduses õpetaja Allan Kährik mind 2002. aastal Pärnumaale pastoraalseminari praktika-aastale kutsus, siis tundsin tugevat Jumala juhtimist ja kandmist, mis andis kindluse jääda paljudeks aastateks. See kogemus on mulle toeks edaspidises elus.

Audru koguduses oli 2018. aastal 256 liiget, neist 65 annetajaliiget. Pärnu praostkonna statistikat vaadates on muljetavaldav, et 51 ristimisest 17 toimus mullu Audru koguduses. Ka teisi talitusi oli hulga. Mida koguduse ülesehitamises kõige olulisemaks pead?
Möödunud aasta oli tõesti hea talituste aasta, liikmesannetajate arv oleks võinud aga palju suurem olla. Maakoguduses ei ole aastad vennad, näiteks vahel ei tule kutse peale keegi leerikooli ja teinekord kaovad kiriklikud matused mõneks ajaks.
Kogudusest väljapoole suunatud evangeliseerimistöös on kõige rohkem ebastabiilsust, siin tuleb ette ka kibedaid hetki ja madalseise, millest peab suutma välja tulla ja edasi minna. Aga kui inimesed tulevad – ja see on sageli nii prognoosimatu –, peab suutma rõõmustada ja tänada ühes Jumalaga.
Koguduse äärealade lainetustele vastupidiselt peaks tuumik saama end tunda stabiilselt ja turvaliselt. Siin on vaimulikul atmosfääri kujundajana suur roll. Temast sõltub tihti, kas inimesed tunnevad end vajalike ja hoitutena või mitte, ei ole vaja mingit oma agendat peale suruda. Jumalateenistuse südametuksed tuleb hoida ühtlases rütmis ja töötegijatele anda ka hingamisruumi. Näiteks vabu päevi, kui nad seda vajavad, sest nad teevad seda tööd oma põhitöö ja kodu kõrvalt. Vaimulik võib puhata, aga töötegija peab saama puhata.

Mis sai tehtud, mis jäi pooleli, mis tegemata?
Kuigi jumalariigi töö on protsess, see ongi inimlikus mõttes alati pooleli, jäi mulle usaldatud koguduste teenimine minu poolt ikkagi katki, seda pole mõtet salata. Saaremaale minek oli küll paratamatus, aga loodan ja palvetan, et Taevaisa läkitab Pärnumaale uusi ustavaid töötegijaid, et ei tekiks tühja kohta. Minu lahkumisjumalateenistuse päeval ordineeriti Pärnu-Jaagupis diakoniks Jane Vain, tubli noor vaimulik – see on lootusrikas märk.
Üle õla pilku tagasi heites saan ehk öelda, et olen teinud palju rohujuuretasandi tööd laste ja täiskasvanutega. Kiriku lävepakk on ühelt poolt madal: jumalateenistused, talitused, pühapäeva- ja leerikoolid toimuvad, kui on soovijaid. Teisalt on inimeste mentaalne lävepakk kiriku suhtes kõrge. Sageli on selle sisuks eelarvamused. Usalduse tekitamine koguduse ja kiriku vastu on kõige raskem. Siin ei ole ajaloolisi mudeleid eriti võtta, tuleb lasta end Vaimul kanda ja ka ebaõnnestumiste puhul mõelda, et inimestega on alati parem tegelda kui mitte tegelda. See on nagu tulevikku külvamine, saaki ei pruugi sa ise näha ja koguda.
Kätlin Liimets

Tiina Janno
Saarte praostkonna vikaarõpetaja
Sündinud 7. aprillil 1963 Kuressaares
Ristitud ja konfirmeeritud 1988 Kuressaare koguduses
Ordineeritud õpetajaks 8. augustil 2003
Haridus: on õppinud kiriklikku laste- ja noortetööd, religioonipedagoogikat ja kirikumuusikat. UI usuteadus 1997–2002, pastoraalseminar 2003. Täiendanud end missioloogias UNISA magistrikursustel Budapestis
Teenistuskäik: Audru koguduse õpetaja alates 2003, Tõstamaa hooldajaõpetaja alates 2004. Pärnu abipraost 2006–2008. Kirikukogu liige 2005–2009, 2013–2017. Nomineerimiskomisjoni liige 2013–2017. Olnud koolis religiooniõpetaja
Autasud: EELK aukiri 2015, EELK tänukiri 2019

Tõstke oma pea ja vaadake üles, sest teie lunastus läheneb! (Lk 21:28)