Terved ja katkised õpetajad
/ Autor: Toomas Jürgenstein / Rubriik: Arvamus, Kolumn / Number: 9. oktoober 2002 Nr 37/38 /
Möödunud nädalal oli õpetajate päev. Vastavalt koolide tavadele tähistati seda erinevalt: kusagil võisid tollel päeval tunde anda õpilased, mõnes koolis korraldati õpetajatele humoorikaid võistlusi, valmistati temaatilisi seinalehti vms. Kogu selle päeva askelduste taga olen tihti tajunud õpilaste soovi rõhutada vähemalt kord aastas ka õpetaja inimlikku poolt, mis nii sageli kipub ainekesksusse ja ajapuudusse uppuma.
Kahtlemata mõjutab õpetaja oma isiksusega õpilasi. Usuringkondades on ikka ja jälle korrutatud hingehariduse tähtsust ning selle tervendavat mõju kogu ühiskonnale. Praegusel hetkel tundub, et peaaegu ainsaks võimaluseks hingeharidust õpilasteni viia ongi seda teha õpetaja isiku kaudu. Kui näiteks õpilased näevad, et kristlasest õpetaja on lahke, mitmekülgne ja intelligentne, on paljalt sellel faktil religiooni kohta käivate fantoomide laialiajamisel kindlasti tugevam mõju kui mistahes loogilistel argumentidel.
Loomulikult võib õpetaja mõju olla mitmetine. «Terved» õpetajad julgustavad kogu oma olemusega ka õpilasi terviklikuks saama, «katkised» õpetajad teevad neid veel rohkem katki. «Ega kõik ole õpetajad!» hoiatab selle ameti liiga entusiastliku valiku eest apostel Paulus (1Kr 12:29). Ka vaimulikke kutsutakse meil kõige sagedamini kirikuõpetajateks. Kindlasti kehtib «terve õpetaja reegel» ka kirikuõpetaja ja koguduse vahelistes suhetes.
Eelmise nädalavahetuse Postimehest võis lugeda uskumatut lugu naisest, kes Palamuse laadal oma valla bussist maha jäi ning umbes saja kilomeetri kaugusel asuva koduni jala läks. Ehkki naine hääletas, ei võtnud teda keegi peale, ei aidanud ka abiotsimine politseist.
Meie tänast ühiskonda iseloomustavateks märksõnadeks võiks olla rõhutatud individualism ja totaalse vabaduse nõue. Enamasti leitakse, et igaüks peaks oma probleemidega ise hakkama saama. Vastastikused kohustused taanduvad peaaegu olematuks ning üha sagedamini on inimene hoolimata teda ümbritsevatest kaaskodanikest sisuliselt üksi. Üksijäämise eest pole aga meist keegi kaitstud.
Selline ühiskond ei ole terve, ning annaks Jumal meile häid terveid õpetajaid, kes oma eeskujuga lapsi kasvõi pisut terviklikkuse poole suunata võiksid.
Toomas Jürgenstein
