Juhime tähelepanu, et tegemist on vana postitusega, seoses millega võib esineda küljenduslikke nõrkusi.

Tere tulemast perekonda

/ Autor: / Rubriik: Elu ja Inimesed / Number:  /

Meisterdamise võimalust pakkus vitraažide töötuba. Foto: Mari-Ann Oviir

Juulikuu viimane päev tõi laste- ja noortetöötegijad kokku Kesk-Eestisse.
31. juulist 2. augustini toimus Olustveres Laste- ja Noorsootöö Ühenduse poolt korraldatud XVI suveseminar teemal «Tere tulemast perekonda».
Seda võis tõlgendada mitmeti: tere tulemast lapsena/ristilapsena Jumala perekonda, tere tulemast ristivanemana ristitava perekonda, perekond üleüldse kui igaühe jaoks oluline, isiklik ja kindel väärtus.
Kõiki neid aspekte käsitleti seminari loengutel, rühmatöödel, aruteludes. Nii toonitas seminari avades kantsler Urmas Viilma, et perekonnas peab olema hea ja turvaline nii väikesel lapsel kui eakal vanaemal. Kas ja kuidas suudavad kogudused olla selles mõttes perekonnaks jumalalastele?
Kuue lapse isa näitleja ja lavastaja Lembit Peterson rääkis perest kristliku traditsiooni kandjana, Anita Ahtiainen tutvustas peretöö mudeleid Soomes. Kerstin Kask ja Kristi Sääsk aitasid reflekteerida ristivanemaks olemise teemadel, Lia Kaljuste juhtimisel otsiti vastuseid väikeste laste esitatud suurtele küsimustele.
Just siin võis kogeda, et ka täiskasvanutel on palju õppida lastelt – kuigi ülesandeks oli sõnastada vastus lapse jaoks arusaadavalt, oli tulemus tihti ähmane ja filosoofiline. Laste endi antud vastused aga võlusid oma lihtsuse, vaimukuse ja samas sügava tõetunnetusega. Nii sai küsimus «Kes on Jumal?» lapselt vastuse: «Jumal kinkis meile jõulud ja Jeesuse» – selge ja puhas teoloogia!
Tihedatesse päevadesse mahtusid ka LNÜ üldkoosolek, meisterdamise rühmatööd, palvused, Olustvere lossi ja mõisapargiga tutvumine. Korrektiive tegid päevakavasse n-ö vääramatud jõud – ära jäi ratsutamine, sest lõunaleitsakus ei lasknud parmud hobustel välja tulla, ning samuti lõi äike pimedaks tähetorni, mida plaaniti õhtul külastada.
Need väikesed takistused ei rikkunud seminaril valitsenud rõõmsat ja kokkuhoidvat meelt – õiges perekonnas tulebki kogeda nii äikest kui päikest. Sõbraliku perena koguneti seminari lõpul Suure-Jaani kirikusse jumalateenistusele, kus ühises palves toodi Issanda ette tänu koos veedetud päevade eest ja paluti õnnistust edasisele tööle, et saaksime olla üks Jumala perekond.
Tiina Ool,
Kuressaare koguduse noortetöö juht