Juhime tähelepanu, et tegemist on vana postitusega, seoses millega võib esineda küljenduslikke nõrkusi.

Teostunud unistus orelist

/ Autor: / Rubriik: Uudised / Number:  /

Mustvee kirikus on nüüd Soome Joutjärvi kiriku orelist ümber ehitatud 24 registri ja kahe manuaaliga kontsertpill.
KÄtlin Liimets

27. juunil pühitses peapiiskop Urmas Viilma Mustvee kirikus Soome Joutjärvi kiriku orelist ümber ehitatud 24 registri ja kahe manuaaliga kontsertpilli.

Orelimeister Olev Kents räägib veidi väsinult, ent silmanähtavalt õnnelikult, et kui ta 2013. aasta sügisel sai teate, et Soome Joutjärvi kiriku orelile otsitakse uut kodu, siis meenus talle Eenok ja Eha Haameri unistus orelist.
«1962. aastal Dresdeni orelifirmas Gebrüder Jemlich valminud orel oli originaalis väga suur, 5,5 meetrit kõrge, 27 registri ja kolme manuaaliga. Mustvee kirikule pidin pilli ümber ehitama: vilesid on 80% kasutatud, lisaks veel kolm tuulepõhja, mootor ja lõõts. Ülejäänu on uus. Osa registreid on muudetud ja kolm registrit on päris uued. Kõik tööd pole veel päris valmis: vilede kokkukõlaga tuleb tegelda. Praegu on pill rohkem Soome variant, minu eesmärk on ta enam Mustvee oreliks seada,» räägib Olev Kents pilli hingeelust.

Jumala plaanide tööriistad
Kirikusse kogunes muljetavaldav hulk huvilisi ehk rõõmu kaasosalisi, nagu pastor loci Eenok Haamer kogunenuid tervitab. Õhus on tunda ootusärevust ja inimeste pilgud suunatud päevakangelase poole rõdule.
Esimest ühislaulu saadab veel vana nelja registriga Müllverstedti orel, mis päästetud 1964. aastal Pindi koguduse leerisaalist. Peapiiskop Viilma ütles pühitsuseelses kõnes, et Jumala teod on imelised ja ettearvamatud: «Eenok Haamer, kes on teeninud kogudust üle 50 aasta, rääkis tänasest päevast ikka kui kaugest unistusest, mille täitumist ei osanud loota. Ent – kui usaldame oma plaanid ja igatsused Jumala kätte, saavad neist Jumala omad ja meist tööriistad nende teostumiseks.»
Pärast oreli pühitsemist soovis Viilma, et pill võiks kõlada Jumala auks ja kogudusele rõõmuks, et laul ja pillimäng täidaks Issanda koja. Pidulikult, lausa juubeldavalt võimsad esimesed pühitsusjärgsed orelihelid täitsid pühakoja ja inimeste südamed. Kogudus sai oma rõõmu ja tänu väljendada, lauldes koraali «Oh võtkem Jumalat suust, südamest nüüd kiita».

Muusikaline kostitus
Pühitsustalitusele järgnes kontsert, kus tuli esmaettekandele organisti ja helilooja Toomas Trassi «Te Deum» autori enda ja ansambli Hortus Musicus esituses ning oreliimprovisatsioon «Te Deumi» teemal. Hortus Musicus esitas oma tuntud headuses ka Monteverdi, Banchieri, Marini, Carissimi, Gabrieli loomingut. Muusikaline kostitus oli rikkalik, peenekõlaline ja tõeliselt hinge kosutav.
Toomas Trass on oma loomingust rääkides tagasihoidlik: «See on vanakatoliiklik gregooriuse koraali põhine «Te Deum», originaalloomingut on vähe. Panin gregooriuse laulu viisi tavanotatsiooni, polüfoniseerisin ja lisasin mõningaid elemente instrumentidele.» Uue oreliga on Trass väga rahul, nimetades pseudobarokse pilli kõla tuumakaks ja Mustvee kiriku akustikat üheks paremaks Eestis.
Armastuse aastapäev
Pärast kontserti tänas Eenok Haamer, kes suures rõõmus jalutuskepi toe oli kõrvale heitnud, kõiki, kes panustasid oreli valmimisse ja muutsid päeva pidulikuks. Ta oli liigutatud Olev Kentsi soovist tema ja ta abikaasa unistus teostada: «See töö ei olnud lihtne, ent Jumal on õnnistanud. Pill on tehtud armastusega. Ma tänan Jumalat. Jumal teeb imesid. See on ime, et ta pani kellegi südamesse soovi teha midagi head ja armastavat. Terve tänane päev on Jumala ime.»
Seejärel palus õpetaja Haamer oma abikaasa Eha enda kõrvale, avaldades kogunenutele, et neile on see päev mitmekordselt oluline, sest 51 aastat tagasi seisid nad ühiselt Tallinna Kaarli kiriku altari ees, kus Eenok Haameri isa Harri Haamer neid laulatas.
Kallistades oma abikaasat kinnitas ta, et on võimalik koos elada 51 aastat, ja nentis: «Armastus ongi kõige tähtsam. Ilma armastuseta pole midagi. Tänu Jumalale, et kogudus meid ja meie lapsi-lapselapsi armastab!»
Kätlin Liimets