Esileht » Elu ja Inimesed » Kirikuelu »

Teoloogiline haridus on inimesele kogu elu kandvaks jõuks

09.07.2015 | | Rubriik: Kirikuelu

Rektor Ove Sander peab oluliseks idakristluse tundmaõppimist. Tiiu Pikkur

Viimased kolm aastat rakenduskõrgkoolina tegutsenud EELK Usuteaduse Instituut on saavutanud hea stabiilse taseme. Kuidas kirikuõpetajaid ja kiriku töötegijaid ettevalmistaval koolil läheb, sellest rääkis Eesti Kirikule rektor dr Ove Sander.

Usuteaduse instituudi varsti 70aastase tegutsemise jooksul on erinevaid aegu üle elatud. Rektori sõnul on tegelikkuses kogu aeg oldud pigem praktilise poole esindajad, valmistades ette luteri kiriku vaimulikke. «Vahepeal püüdsime UId arendada ülikoolina, kuid puudu jäi materiaalsest ning sellega seotult ka akadeemilisest võimekusest. Praegu saame pidada head rakenduskõrgkooli, kus on küll suur rõhk teoloogia praktilisel poolel, aga UI traditsiooniks on olnud alati hoida kõrget akadeemilist standardit.»

Õigeusu õppetool
Saavutatud stabiilsus ei tähenda rektori sõnul paigalpüsimist. «Viimase aja suurim areng on olnud õigeusu õppetooli avamine instituudi juurde. Tegu on väga erilise arenguga, sest ei oskagi tuua näidet mujalt maailmast, kus õigeusu kiriku preestrite ettevalmistamine oleks nii tihedalt seotud evangeelse õppeasutuse ja kirikuga. Meil on see võimalikuks saanud seetõttu, et luterlased ja õigeusklikud Eestis on pidanud juba aastaid teoloogilist dialoogi, lisaks veel hea ja tugev kirikutevaheline koostöö Eesti Kirikute Nõukogus. Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku preestrid saavad meie kooli lõpetades riiklikult tunnustatud hariduse.»
Õigeusu õppetooli rajamise plussiks peab Sander ka seda, et tulevastele luteri kiriku vaimulikele ja töötegijatele avaneb nüüd võimalus kuulata loenguid idakristlusest. «Minu meelest peame hindama ja tundma õppima ka väga rikast idateoloogilist pärandit. Olen ise üles kasvanud lääneteoloogilises mõtteparadigmas ning alles nüüd avastamas idakiriku teoloogiat. Terviktunnetuseks on see väga oluline.»
Rektor on veendunud selleski, et tänapäeva maailmas toimuva paremaks mõistmiseks on hea tunda idapoolset teoloogiat ning sellega tihedalt seoses olevat ühiskonna ja poliitika käsitlust. Järgmisel õppeaastal loodetakse õigeusu suunal juba märkimisväärset vastuvõttu. Kas tulevikus lisandub ka õigeusu magistriõpe, seda näitab aeg.
Kuid uuel õppeaastal tuleb juurde kindlasti veel üks uus õppekava: hingehoiu ja diakoonia magistriõpe. Ove Sandri sõnul saavad sellega hingehoiu suuna lõpetanud rakenduskõrghariduse omandajad võimaluse oma valitud erialal jätkata. Õppekava on juba kinnitatud ja soovijaid on. Sandri suur soov on, et meie raviasutustes oleksid hästi ettevalmistatud hingehoidjad ja kaplanid.
Õppejõudude kaader on hea, kinnitab Sander, kuigi kahjuks on meil vaid üks täiskohaga professor. Peamine mure on majanduslik kitsikus ja palju sõltub palgatingimustest. «Üks tõsine küsimus on meil ka teoloogiline järelkasv ehk see, kes on meie tulevased õppejõud. Paraku on paljud meie õppijatest juba küpsemas eas, kelle puhul õppejõu karjääri teostamine võib osutuda raskendatuks.» Ometi rõõmustab Sandrit see, et instituudi tänavusel lahtiste uste päeval oli seekord üsna mitu gümnaasiumist tulnud noort, kes võiksid edaspidi mõelda ka õppejõu ametile.

Kuidas motiveerida kirikutööle
Kuidas kool majanduslikult hakkama saab? «See ongi väga raske teema. Meie eelarve moodustub suuresti kahest allikast: üks on see, mida me ise panustame, teine on kiriku keskne toetus. Meie osa jaguneb kaheks: õppemaksud ja tulu UI enda majandustegevusest. Siia lisandub veel märkimisväärne toetus, mida saame Tartu teoloogia akadeemia osakonna kaudu. Üldproportsioonis anname ise umbes kolm neljandikku kogu eelarve mahust. Reaalsus on aga see, et oleme alarahastatud ning tuleb koos kirikuvalitsusega otsida võimalusi UI majandusliku toetamise suurendamiseks. Küsimus on loomulikult ka riiklikes standardites, mida riik enda poolt tunnustatud õppeasutustele esitab.»
Probleemi näeb Ove Sander selleski, kuidas motiveerida instituudi lõpetanuid kirikutööle jääma. «Kirikuna peame tõsiselt mõtlema, kuidas kuus aastat õppinud ja väga hea hariduse saanud inimest kirikutööl hoida. Taas on palgal ja majanduslikul toimetulekul siin suur roll.»
Kas EELK-l on õpetajaid piisavalt? «See sõltub kiriku nägemusest. Ühtede arvates on meid juba rohkem kui vaja, teiste arvates aga napib. Minu arust ei ole vaimulikke ega ka vaimulikkust kunagi liialt palju. Vaimulikke vajavad lisaks veel kaplanaadid ning Välis-Eesti piiskopkond. Ka vaimulike puhul tuleb arvestada väsimise ja vananemisega ning võimalusega, et aeg-ajalt vahetatakse elukutset. Arvan, et peaksime väga paluma Issandat, et tema saadaks meile veelgi enam neid, kes soovivad vaimulikuks saada.
Omad raskused on meil muidugi vaimuliku ameti mõistmisega, mis vajaks laiemapõhjalist kiriklikku arutelu. Näiteks ei saa pidada loomulikuks, et diakonid täidavad preesterlikke ülesandeid ning tihti jääb neil ka haridustee pooleli. Oluline oleks suurema selguse saavutamine ordineeritud ameti mõistmisel ning sellest tuleneva kiriku- ja hariduspraktika arendamisel.»

Usk on suhte küsimus
Usuteaduse instituut saab 2016. aastal 70aastaseks. Juubeli põhiüritused kulmineeruvad tuleva aasta sügisel. Tulemas on konverents, loodetakse instituudi ajalugu kaante vahele saada jpm. «Tasub vaadata tagasi ja mõelda sellele imele, kuidas aastal 1946 õnnestus Evald Saagil ja tema mõttekaaslastel instituudi asutamine, aga ka kõigile nendele, kes on aidanud instituudi tuua tänasesse päeva,» rõhutab Sander. «Vaadates tagasi nõukogude ajale ning mõeldes kiriku rollile laiemalt ja UI-le, tuleb näha seoseid instituudi tegevuse ja Eesti taasiseseisvumise vahel. UI on ikka olnud oma kirikuga ja kiriku kaudu meie rahva lähedal.»
Instituudi tunnuslause «Haridus inimeselt inimesele» selgituseks ütleb rektor, et tänapäeval nõutakse kõrgkoolides väga palju kirjalikke töid ja inimestel ei teki suurt omavahelist kontakti. «Oleme alati rõhutanud üliõpilaste ja õppejõudude omavahelise suhtlemise tähtsust. Ka usk ja teoloogia on paljuski suhtlemise ja suhte küsimus. Kristlus ei saa olla mingi teooria, kujutlus või arvamus, ta peab olema reaalsus, sest Kristus on reaalne isik. Sellist reaalset suhet me püüamegi oma koolis arendada. Ja loomulikult õpetada seda edasi andma.»
Tiiu Pikkur

EELK Usuteaduse Instituut 2015/2016
Rakenduskõrgharidusõpe
Magistriõpe
Kirikumuusika kursused
Täiendusõppe kursused
Pastoraalseminar

See ongi võit, mis on võitnud ära maailma – meie usk. (1Jh 5:4c)