Esileht » Elu ja Inimesed » Kultuurielu »

Teoloogide ridades oli algusest peale ka naisi

09.10.2019 | | Rubriik: Kultuurielu

Näitus naine TÜs13. detsembrini on rahvusarhiivi peahoones Tartus Nooruse 3 avatud näitus „Akadeemiline naine“, mis toob huvilisteni sõnas ja pildis naiste teekonna akadeemilise kõrghariduse ja teaduse poole Tartu ülikoolis kuni teise maailmasõjani.

Portreelood kujutavad üheksat naist, kes olid omas ajas tähelepanuväärsed. Valik on tehtud nii, et anda läbilõikeline pilt eesti naisharitlastest. Lugude kaudu saab ülevaate naiste võimalustest omandada kõrgharidust ning osaleda üliõpilas- ja ühiskonnaelus.
Naised said Eestis õiguse astuda täieõiguslike üliõpilastena Tartu ülikooli sammaste vahelt sisse 1915. aastast. Seni olid nad võinud sooritada ülikooli juures hambaarsti, ämmaemanda ja kodukooliõpetaja eksameid ning 20. sajandi algul ka külastada loenguid vabakuulajana või õppida Tartu eraülikoolides. Tartu ülikooli avamine rahvusülikoolina 1. detsembril 1919 avardas oluliselt naiste ligipääsu kõrgharidusele.
Eraldi vitriinis on väljapanek teemal „Naised teoloogias“. Kaasa mõtlema utsitab küsimus, et kuigi emakeelsesse ülikooli astusid naised juba 1920. aastal, siis miks esimene naine, Laine Villenthal ordineeriti kirikuõpetajaks alles 1967. Usuteadust tudeerivad naisüliõpilased moodustasid umbes 10% samal erialal õppivatest meestudengitest.
Tuleb välja, et aastail 1924–1928 oli usuteaduse õppimine tütarlaste seas üsna populaar­ne. Enne sõda promoveeriti teoloogiamagistriks kaks neist: 1926 Salme Klaos ja 1932 Amanda Muusekant. Terendas võimalus saada vaimuliku ordinatsioon, mis oli Marta Arikese suur soov, kuid see ei täitunud, sest aeg polnud selleks veel küps.
Näitus valmis rahvusarhiivi ja korporatsiooni Filiae Patriae koostöös.
Liina Raudvassar

See käsk on meil temalt endalt, et kes armastab Jumalat, armastagu ka oma venda. (1Jh 4:21)