Esileht » Uudis » Esilehe pealugu pildiga »

Tellingutes kirikutorni sõnum

28.04.2021 | | Rubriik: Esilehe pealugu pildiga
Haapsalu Jaani kirik on tellingute ootel, sest kuni septembri lõpuni vältavate renoveerimistööde käigus uuendatakse torni amortiseerunud kandekonstruktsioonid ning torn saab uue kattepleki.Arvo Tarmula.

26. aprillil kuulutas piiskop Tiit Salumäe Haapsalu Jaani kiriku torni renoveerimise alanuks ja palvetas, et oktoobrini kestvad tööd kulgeks turvaliselt Jumala hoidmise all.

Jaani kiriku välisilmest on raske välja lugeda avariiohtlikkust. Aga just sellise diagnoosi on linna vanimaid säilinud hooneid asjatundjatelt saanud. On lausa hoiatatud, et suurem tuuleiil võib tornikiivri oma jalalt tõugata. Seetõttu oli ka viimane aeg alustada ulatuslike renoveerimistöödega, et 180 aastat vana torn jätkuvalt sadamalinna linnapildis võiks vaatajaid rõõmustada ja kristlikku sõnumit seeläbi kuulutada.

Aeg sekkuda

Piiskop Tiit Salumäe tuletab meelde, et Jaani kiriku näol on tegemist väga vana, suure tõenäosusega algselt sadama aidaks ehitatud hoonega, millest aga juba katoliku aja lõpus 16. sajandil sai kirik. Esimene torn ehitati 1690. aastal ja selle torni tuulelipp on veel alles ning eksponeeritud kirikus. Torn, mille renoveerimine esmaspäeval algas, on rajatud 1855. aastal ning tänini on seda korduvalt remonditud. 

Nüüdseks on aeg taas sekkunud, sest  torni kandekonstruktsioonid ei täida enam neile pandud ülesandeid. „Torni alused on oma aja ära elanud. Niiskus on pehastanud kiviosaga kokkupuutes olevat puitosa, millel torn seisab,“ räägib piiskop ning nimetab, et eesseisvad tööd ei hõlma ainult plekivahetust, vaid on oluliselt ulatuslikumat laadi. Nende käigus uuendatakse torni kandekonstruktsioonid, vajadusel vanad detailid uute vastu vahetades. 

„Kõik, mida inimene teeb, kulub ja seetõttu tuleb ka uuendada,“ nendib vaimulik, kellel on hea meel, et töid valiti tegema kohalik ehitusfirma, Aleksander Mihelsoni juhtimisel tegutsev Resteh OÜ. Ehitustööde aluseks on Juhan Kilumetsa ja Rändmeister OÜ koostatud projekt. Omanikupoolseks ehituse järelevalvajaks on Covenant OÜ. 

Piiskopi sõnul on hetkel veel raske tööde tegemiseks vajaminevat lõppsummat öelda, ent esialgsed prognoosid nimetavad selleks umbes 130 000 eurot. „Muinsuskaitselt saime 100 000 eurot, Haapsalu linnalt 8000 ja lisaks eraannetused. Võime olla väga tänulikud, tajudes nii riiklikku kui erasektori huvi,“ ütleb piiskop.

Kirik on pildil

Kui linnapildis on kirikutorn või -tornid, on see pilt korras. Haapsalu linnapildis jääb septembri lõpuni domineerima tellingutes kirikutorn. 

„Tellingutes kirikutorn räägib sellest, et kirik on oluline. Et on jagunud ressursse, millega seda korrastada. Tellingutes kirikutorn on sõnum,“ sõnab piiskop Salumäe ja lisab: „See ei ole iseseisev töö, see on kirikliku tegevuse osa. Kiriku ehitus on koguduse ehitamine. Need inimesed, kes sellesse protsessi panustavad, osalevad kristlikus kuulutustöös. Nemad on koguduse ehitajad.“ Piiskop Salumäe hinnangul on kiriku juures teostatav oma olemuselt misjon. 

Tiit Salumäe innustab piiskopina kogudusi koostama projekte ning taotlema oma kinnisvara kordategemiseks erinevatest allikatest rahastust.

„Taotluse esitamiseks tuleb kõik põhjalikult läbi kaaluda. Selle käigus viib kogudus omanikuna ennast kurssi, kuidas sarikatega on, kas müürid püsivad jne. Siin võib ilmneda mõndagi üllatuslikku. Igal juhul peab kogudus haarama initsiatiivi ja käituma heaperemehelikult pühakojaga, mis on meile usaldatud. Raha saamine ei olegi ehk kõige olulisem eesmärk. Taotluste koostamine annab meile tarkuse, milline on seis ja mida on vaja teha,“ räägib piiskop Salumäe.

Kahe kirikuga kogudus

„Eks see tähendab seda, et me ei saa kõiki üritusi Jaanis teha ja toomkiriku osatähtsus linna kiriklikus elus seetõttu suureneb oluliselt. Aga oleme ehitajatega kokku leppinud, et me ei pea kiriku ust tööde ajal ka päris kinni hoidma. Võib-olla ei saa „Teeliste kirikute“ projekti raames kirikuga tutvuma lubada, aga me ei pane kirikut kinni,“ selgitab Salumäe. 

Algavast suveajast ootab kogudus sarnaselt eelmise suvega tavapärasest enamat külastatavust. „Just koroonaaeg on aktiviseerinud siseturismi. Need, kes ei lähe Türki ja Egiptimaale, avastavad oma kodumaa vaatamisväärsusi. Olime eelmisel suvel päris üllatunud külastajate hulgast. Süüdates palveküünlaid jäeti korjanduskarpi ka oma annetused. Meil ei ole iial varem olnud sellist korjandustulu. Ootame ka algaval suvel kohalikke rändureid,“ räägib piiskop Salumäe.

Haapsalu Püha Johannese kogudusel on kaks kirikut. Kogudus kasutab mõlemat ja mitmete tähtpäevade puhul on kujunenud traditsioon liikuda protsessioonis ühest pühakojast teise, peatudes linnaväljakul Vabadussõja ausamba juures.

Liina Raudvassar

Haapsalu Jaani kirik

Linna vanemaid hooneid

Kirikuna kasutuses 16. sajandist

Esimene torn rajati 1690, praegune 1855

Uuendatakse torni kandekonstruktsioonid, torn kaetakse uue plekiga

Tööde tellija Haapsalu Püha Johannese kogudus

Projekti koostas Rändmeister OÜ

Töid teeb Resteh OÜ 

Rahastajad on riik, Haapsalu linn ja kogudus

Renoveerimise tähtaeg k.a oktoober

Järelikult ei ole te nüüd enam võõrad ja majalised, vaid pühade kaaskodanikud ja Jumala kodakondsed. (Ef 2:19)