Teisiti saabuvatest pühadest

Uus reaalsus puudutab lähenevatel lihavõttepühadel ka kirikurahvast – jumalateenistusest osasaamiseks tuleb kodukirikusse jõudmise asemel tõhustada oma digivõimekust, sest COVID-19 leviku tõkestamiseks on jumalateenistused füüsilisest ruumist virtuaalkeskkonda kolinud.

Eesti Kirikule antud intervjuus selgitab peapiiskop Urmas Viilma, milliste praktiliste küsimustega lähenevatel pühadel arvestama peab. 

Kuidas EELK korraldab lähenevate ülestõusmispühade tähistamise? 

Urmas Viilma: Selle aasta suure nädala pühi, nagu ka ülestõusmispühi, tuleb tähistada samal kombel kui aasta tagasi. See tähendab, et avalikke jumalateenistusi ei ole lubatud korraldada. 

Kirikud võivad olla siiski avatud ning veebi- ja teleteenistusi tohib salvestada ja üle kanda. Lubatud on kirikusse tulla individuaalseks palvetamiseks või muudeks individuaalseteks usulisteks talitusteks. 

See tähendab, et matusetalitused või ka muud vältimatud isiklikud perekondlikud ja kinnised kiriklikud talitused on lubatud tingimusel, et kantakse maske ja hoitakse kinni 2 + 2 reeglist. Viimane nõue ei kehti lähedaste pereliikmete kohta.

Kui riiklikud piirangud keelavad küll matku vabas looduses, aga jumalateenistuste pidamine välistingimustes on teatud arvule osavõtjatele lubatud, siis millised on kirikuvalitsuse soovitused oma kogudustele – kas leppida pigem veebiülekannetega või sobiva ilma korral toimetada pühadeteenistus väljas?

Välistingimustes ehk vabas õhus on lubatud avalikke jumalateenistusi pidada tingimusel, et kantakse maske, hoitakse kinni 2 + 2 reeglist, välja arvatud lähedaste pereliikmete puhul. 

Väljas peetavatel jumalateenistustel ja ametitalitustel osalejate arv ei tohi ületada koos läbiviijatega 10 inimest. Kui need tingimused on täidetud, võiks vabaõhu-jumalateenistusi nii pühade ajal kui muudel päevadel tõepoolest pidada. Kus on ette näha, et rohkem inimesi nagunii oodata ei ole, võiks saabunud kevad soosida ja julgustada pidama välijumalateenistusi kirikute ja pastoraatide aedades. Need on keelatud ajavahemikus kella 21.00–06.00, kuid vaevalt sel ajal ka keegi jumalateenistusi soovib pidada. 

Reeglid, mis reguleerivad COVID-19 viiruse leviku takistamist ühiskonnas, muutuvad üsna kiirelt. Kui keeruline on EELK-l oma reegleid riiklike reeglitega kooskõlla viia?

Seni oleme suutnud oma kirikusiseseid juhiseid üsna operatiivselt sõnastada ja kogudustele edastada tänu sellele, et oleme neist olnud teadlikud juba ettevalmistuse faasis. See on olnud võimalik ka tänu isiklikele ja otsestele suhtluskanalitele nii ministeeriumide juhtide ja ametnike, hoolekande kaplanaadi juhtide ja usuasjade osakonna töötajatega. Samuti olen väga tänulik konsistooriumi liikmetele, kes on harjunud viimase aasta kestel tegema koroonapandeemiaga seoses väga operatiivselt sisukaid e-otsuseid, mis on võimaldanud meil tagada kirikusiseste korralduste pideva ajakohasuse. 

Hoolimata sellest, et elame isolatsiooni ja eraldatuse tingimustes, pakuvad tehnilised vahendid suurepäraseid võimalusi aktiivse suhtlemise ja töö jätkumiseks ka nendes oludes. Kohati on isiklikud kontaktid ja vahetu üks ühele suhtlemine nii riigi esindajate suunas kui ka kõigil omavahel kiriku sees viiruse-eelse ajaga võrreldes süvenenud. See kinnitab, et oleme viiruseohu tingimustes valmis ühiselt panustama koostöö süvendamisse ja ligimeste teenimisse kogu ühiskonnas.

Liina Raudvassar