Esileht » Pühapäevaks » Jutlus »

Teises ajas

21.08.2008 | | Rubriik: Jutlus

Oli juutide püha ja Jeesus läks üles Jeruusalemma. Aga Jeruusalemmas on Lambavärava juures tiik, mida heebrea keeles hüütakse Betsata; sellel on viis sammaskäiku.
Siin lamas suur hulk haigeid, pimedaid, jalutuid, halvatuid [kes ootasid vee liikumist, sest aeg-ajalt tuli ingel alla tiiki ja segas vett. Kes nüüd esimesena pärast veesegamist sisse astus, sai terveks, ükskõik mis haiguses ta oli].
Aga seal oli inimene, kes oli olnud haige kolmkümmend kaheksa aastat. Kui Jeesus nägi teda seal lamamas ja sai teada, et ta on juba nii kaua aega haige, küsis ta temalt: «Kas sa tahad terveks saada?» Haige vastas talle: «Isand, mul ei ole kedagi, kes mind aitaks tiiki, kui vesi hakkab liikuma. Sellal kui mina olen alles teel, astub mõni teine sisse enne mind.» Jeesus ütles talle: «Tõuse üles, võta oma kanderaam ja kõnni!»
Ja inimene sai otsekohe terveks, võttis oma kanderaami ja kõndis. Kuid see päev oli hingamispäev. Siis ütlesid juudid tervenenule: «Nüüd on hingamispäev ja seepärast sa ei tohi kanderaami kanda.» Tema aga vastas neile: «See, kes mu terveks tegi, ütles mulle: Võta oma kanderaam ja kõnni!» Nad küsisid temalt: «Kes on see inimene, kes sulle ütles: Võta oma kanderaam ja kõnni!?» Aga tervenenu ei teadnud, kes see oli, sest Jeesus oli läinud kõrvale seal paigas oleva rahva hulka. Pärastpoole leidis Jeesus tema pühakojast ja ütles talle: «Vaata, sa oled saanud terveks. Ära tee enam pattu, et sinuga ei juhtuks midagi halvemat!» Inimene läks ja ütles juutidele, et see oli Jeesus, kes ta terveks tegi. Seepärast hakkasidki juudid Jeesust varitsema, et ta oli seda teinud hingamispäeval.
Aga Jeesus kostis neile: «Minu Isa tegutseb tänini ja ka mina tegutsen.»

(Johannese 5:1–17)

Arengud transpordi- ja sidevahendite vallas on toonud meie teadvusesse mõiste «ajavöönd» ning igaüks, kes ühel või teisel põhjusel on pidanud reisima võõrail mail, on küllap kokku puutunud ebamugavustega, mida kiire ajavööndist teise liikumine või teises vööndis elava inimesega suhtlemine kaasa toob.
Mõnigi on ehk võõrsil hotellis olles ärganud hommikul kell pool neli selle peale, et tema indialasest toanaaber vestleb telefonitsi oma kodus viibiva abikaasaga. Kui siis kõne lõppedes unise häälega poriseda: «Kuulge, kell on alles pool neli! Aeg on puhata!», võib vastuseks kuulda: «Ei, aeg on ärgata ja tegutseda, sest kodus on juba hommik ja mu abikaasa peab varsti tööle minema.»
Meie ees olevas evangeeliumiloos kirjeldatud sündmuste toimumise ajal sääraseid probleeme ei olnud: telefoni ja Internetti polnud veel leiutatud ning reisimisvahendid olid liiga aeglased selleks, et ajavahe end reisijale tunda annaks.
Ja ometi elavad Jeesus ja tema vastased teatud mõttes erinevas ajavööndis: mitte geograafilises, vaid teoloogilises tähenduses. Juudid arvasid, et kätte on jõudnud aeg puhata, ent Jeesus oli ärkvel ning toimetas päevaseid toimetusi.
Vanast Testamendist leiame, et hingamispäeva üks eesmärke oli eristada seitsmendat päeva kui aega, mil Jumal loomistöös maailma loomisest puhkas. Nädalast nädalasse hoidusid seadusekuulekad juudid sel päeval tööst ning olid eksimuste vältimiseks üsna täpselt defineerinud sõna «töö» tähendusegi.
Jeesus näib aga olevat süstemaatiliselt teinud hingamispäeval asju, mida vähemalt ta vastased mõistsid sihiliku «tööna» keelatud ajal. Lõppude lõpuks poleks ehk ilmtingimata vaja olnud haiget just sel päeval tervendada – inimene oli olnud haige juba 38 aastat ning veel üks päev oodata polnuks ehk raske katsumus. Ja isegi kui Jeesus antud loos «tööd» ei teinud – tal piisas vaid korralduse andmisest –, siis haigele antud ülesanne kanderaami kanda oli kindlasti töö.
Jeesuse selgitus oli lihtne: ta tegutses teises ajavööndis. «Minu Isa tegutseb tänini ja ka mina tegutsen.» Mida ta silmas pidas?
Iisraeli Jumal oli Jeesuses valmistamas ette uut loodut. Mingil moel pidi see uus ületama vana ning selle ajavöönd asendama vana – nagu nädala esimene, püha päev, Kristuse ülestõusmise ja uue alguse päev peagi kristlaste jaoks seitsmenda päeva pühitsemise asendas. Jumal oli tervendamas maailma, mis juba liiga kaua oli haige olnud, ning kuigi omal ajal võis tulla ka aeg puhkamiseks (ehk nt Jh 19:30 järel?), oli sel hetkel käes aeg tegutseda ja uut algust ette valmistada.
Niisugune kuulutus oli loomulikult ebapopulaarne. Nagu Johannese evangeeliumi proloogis öeldakse: «Ta tuli omade keskele, ent omad ei võtnud teda vastu» (Jh 1:11). «Omad» ei olnud valmis uueks loomiseks, selleks, et Jumala Sõna tuleb ja sõnab uusi asju. Nad olid elamas vanas ajavööndis ning olid pahased Jeesuse peale, kes neid nende arvates liiga vara äratada püüdis.
Seesama konflikt on jätkumas meiegi ajal. Jeesuse ülestõusmisega on Jumala uue loomise projekt nähtavaks saanud ning kristlased on sellesse haaratud. Maailm meie ümber aga tukub endiselt vanas ajas ning vajab neid, kes oma elu ja sõnadega tunnistaksid: «Jeesus tegutseb tänini ja minagi tegutsen.»
Mis sellest on, kui sa pole koguduse aktiivne liige? Sellest pole midagi! Kuid kui sinust midagi ei ole, kui sinu väikegi panus pole lisatud Jumala kuningriigi levitamisele, kas pole siis pahasti?


Toomas Nigola,
Põlva koguduse õpetaja

6 Kommentaari artiklile “Teises ajas”

  1. Anonüümne ütleb:

    Tegelikult tegutsebki just Fantoom ja muud imelikud elukad – see on nagu armastama asemel öelda armatsema. On tegev, teeb oma tegusid on võibolla kohmakam, kuid mitte nii pentsik.

Teie niuded olgu vöötatud ja lambid põlegu! (Lk 12:35)