Esileht » Pühapäevaks » Jutlus »

Teie niuded olgu vöötatud ja lambid põlegu

01.12.2010 | | Rubriik: Jutlus

Jeesus ütleb: «Teie niuded olgu vöötatud ja lambid põlegu ja teie olge inimeste sarnased, kes ootavad oma isandat pulmapeolt koju, et kui ta tulles koputab, võiksid nad kohe talle ukse avada! Õndsad on need sulased, keda isand tulles leiab valvamas. Tõesti, ma ütlen teile, ta vöötab oma riided ja paneb nad lauda istuma ning tuleb ja teenib neid. Ja kui ta tuleks ka teisel või kolmandal öövalvekorral ja leiaks nad nõnda – õndsad on need! Küllap te mõistate, et kui peremees teaks, mil tunnil varas tuleb, siis ta ei laseks oma kotta sisse murda. Ka teie olge valmis, sest Inimese Poeg tuleb tunnil, mil te ei arvagi!»
Lk 12:35–40
Advendiaja teine pühapäev meenutab meile Kristuse tulemist kirkuses aegade lõpul. Luukas kirjutab, et Inimese Poeg tuleb pilve sees väega ja suure auhiilgusega. Issand ütleb, et kui see hakkab sündima, siis tõstke oma pea ja vaadake üles, sest teie lunastus läheneb! Jumala rahva üheks ülesandeks on valvates oodata Kristuse taastulekut. See ootus täidab kristlased lootuse ja rõõmuga.
Tänases evangeeliumi kirjakohas valmistab Issand jüngreid ette oma teiseks tulemiseks. Jee­sus kutsub neid olema valmis. See üleskutse käib ka meie kohta. Sõltumata sellest, mida teised teevad. Niuete vöötamine on samm valmisoleku suunas. Puhkehetkel võis tollal kasutusel olnud pikk ja lai rüü vabalt langeda, töö tegemiseks või rännakule asumiseks pidi rüü hõlmad vöötama.
Tähendamissõnas mainitud pulmapidu on meie taevase isakodu üks võrdkujudest. Issand ütleb meile Ilmutusraamatu vahendusel oma taevaselt peolt tulemise kohta: «Ennäe, ma seisan ukse taga ja koputan. Kui keegi kuuleb mu häält ja avab ukse, siis ma tulen tema juurde sisse ning söön õhtust temaga ja tema minuga.» Personaalne õhtusöömaaeg Issandaga on tõotatud kõigile, kes kuulevad ja Talle ukse avavad. Advendiaeg tuletab meile meelde tulemise ootust ja meelte teravdamise vajadust Issanda kuulmiseks ja nägemiseks, tundmiseks ja taipamiseks.
Issandal on oma ootavaid sulaseid nähes nii hea meel, et ta nimetab neid õndsateks ja asub ise oma sulaseid teenima. Selline pöördpilt ei pärine maisest elust, vaid see on midagi erilist, mis on valmistatud Jumala rahvale. Ustavate sulaste meelsus aitab ka meid olla pidevalt valmis astuma vastu maailma kriisidele ja olema valmis Issanda taastulemiseks.
Tulemine on kindel, kuid tulemise aeg on teadmata. «Ütle meile, millal see kõik sünnib?» küsivad Jeesuse neli lähimat jüngrit Temalt Issanda päeva kohta. Jeesus vastab: «Taevas ja maa hävivad, aga minu sõnad ei hävi! Seda päeva või tundi ei tea aga keegi, ei inglidki taevas ega Poeg, ainult Isa üksi. Vaadake ette, valvake, sest teie ei tea, millal see aeg on käes!» Advendiaja teine pühapäev rõhutab vaimulikku valvamist ja Kristuse taastuleku ootust. Kui me juba maisteks argielu tulevikusündmusteks endid ette valmistame, siis kui palju olulisem on kõige lõpu vastu valmistuda.
Igavikku lahkunud pastor Paul Himma kirjutab meile ka vaimulike loosungite raamatu vahendusel: «Kõik inimesed jõuavad igavikku, kuid kõik ei jõua taevasse.» Valvamise aeg tuletab meile meelde, et me ei viivitaks siin maises elus nende otsustega, mis võimaldavad veeta meil kord igavese elu koos Jumalaga ja koos nende armsatega, kes enne meid on taevase Isa koju jõudnud.
Igavesed asjad peaksid olema alati esikohal. Sellest, mis elus on kõige olulisem, räägib ka järgmine lugu ühe isa elutarkusest. Noormees, kes oli äsja ülikooli sisse saanud, rääkis isale õhinaga oma plaanidest, kuidas ta ülikooli lõpetades endale tasuva töö leiab, pere soetab ja lapsed üles kasvatab. Isa ütles: «Väga hea, mu poeg, aga mis saab edasi?» «Siis ma jään teenitud puhkusele, tunnen rõõmu oma lastelaste ja mõnusa vanaduspõlve üle,» vastas poeg. «Aga mis seejärel tuleb?» päris isa visalt edasi. «Seejärel?» Poeg jäi mõttesse: «Igavesti ei ela keegi ja mingil ajal pean ka mina siitilmast lahkuma.» «Aga siis,» jätkas isa väriseval häälel, «mis tuleb siis?» Poeg vajus sügavasse mõttesse ja lausus viimaks ebakindlalt: «Tänan sind, isa! Ma mõistan sind. Ma unustasin kõige olulisema.»
Tark Koguja kirjutab elutargalt: «Mõtle oma Loojale oma nooruspäevil, enne kui tulevad kurjad päevad ja jõuavad kätte need aastad, mille kohta sa ütled, need ei meeldi mulle.»
Valmistugem advendiajal, et rahukuningas Immaanuel võiks taas sündida meie südametesse ka eeloleval jõuluajal. Jeesuse tulekuga saab nähtamatu nähtavaks. Nähtamatu Jumal-Isa saab meile nähtavaks inimeseks saanud Jumala Pojas. Issand saab inimlapseks, et meie saaksime Jumala lasteks.
«Aga rahu Jumal ise pühitsegu teid läbinisti ning teie vaim, hing ja ihu olgu tervikuna hoitud laitmatuna meie Issanda Jeesuse Kristuse tulemiseks!» Aamen.

Urmas Karileet
,
Käsmu koguduse diakon

Detsembris jutlustavad lehes Viru praostkonna vaimulikud

Meie kõik peame saama avalikuks Kristuse kohtujärje ees. (2Kr 5:10)