Esileht » Pühapäevaks » Mõte pühapäevaks »

Teevalmistaja

20.06.2018 | | Rubriik: Mõte pühapäevaks

Kandke üksteise koormaid, nõnda te täidate Kristuse seadust. Gl 6:2
Täpsemalt ei saagi ristiusu praktikat sõnastada. Aga üksteise koorma kandmise tähenduse lahtimõtestamine on juba palju pikem lugu. Nagu praegusajal, nii oli ka Ristija Johannese päevil paljusid, kes kõik arvasid teadvat, kuidas õigesti elada. Neid oli kuulutamas Jeruusalemma peatänaval ja kindlasti kuulutati püha seadust templis. Kogu maal elas pühi ja vagasid mehi, kel igaühel tõest kindel arvamus.
Aga neist miskipärast Uus Testament ei jutusta. Küll aga tasub jaanipäeval meenutada, et rahvas läks linnast välja Jordani äärde küsima karvakasvanud erakult: „Mida me peame tegema, et hukatusest pääseda?“ Miks? Seepärast, et Johannesel polnud arvamus. Tal oli ilmutus, usuvõitluses kasvamise kogemus. Tema võis öelda ka igati auväärseks peetud liidritele: „Parandage meelt, sest Jumala riik on ligidal! Pärast mind tuleb tema, kelle jalatsipaelagi lahti päästma pole mina vääriline.“
Parandage meelt. Paulus seletab selle üksipulgi lahti: „Ärgem siis enam mõistkem kohut üksteise üle, vaid pigem võtkem kohustuseks mitte saada vennale komistuseks või kiusatuseks! … Niisiis, taotlegem seda, mida on vaja rahuks ja üksteise ülesehitamiseks!“ (Rm 14:13,19)
Parandagem siis meelt, et elada halastuses. Ligimesearmastus algab sallivuse harjutamisest. Maailma parandamine algab iseenda empaatiavõime kasvatamisest.
Jaaniõhtul tähendab see ennekõike näiteks käsku „Istu rooli ainult kainena!“.
Mart Salumäe

See ongi võit, mis on võitnud ära maailma – meie usk. (1Jh 5:4c)