Esileht » Elu ja Inimesed » Persoon kaasajast »

Teet Hanschmidt: mulle meeldib ikka naerda ja nalja teha

17.06.2015 | | Rubriik: Persoon kaasajast

Teet Hanschmidt on rõõmsameelne inimene, kes peab enda sõnul heast huumorist ja armastab ise nalja visata. Liina Raudvassar

«Kas just Saulusest Pauluseks saamise lugu, aga murrangulise tähtsusega etapp oli see kahtlemata,» iseloomustab 25 aastat tagasi õpetajaks ordineeritud Järva praost Teet Hanschmidt (65) kannapööret elus, kui ta 35aastasena näitlejakarjääri vaimulikutee vastu vahetas.

Me kohtume Türi kogudusemajas ajal, mil meenutused praosti küünlakuisest sünnipäevapeost on veel värsked. «Eks kogudus ja kogukond ikka soovis meeles pidada,» tunnistab Hanschmidt, lisades justkui vabandades käsi laiutades: «Ma teen kõik kaasa, isegi rõõmuga, aga kergendus on suur, et asi läbi.» Olulise tähtpäeva puhul tuli ka pere kokku – kolm tütart ja kolm tütrepoega.
Meile kohvilauale head-paremat sättides nimetab organist Janika Oja, et kirikuvalitsuse otsus pikendada Teet Hanschmidti tegevõpetajastaatust 70. eluaastani oli kogudusele suureks kergenduseks. Õpetajaga ollakse nii rahul ja harjunud, et väljavaade tema võimalikust emerituuri siirdumisest ei mahtunud kellelegi pähe.

Teatrilavalt kantslisse
Inimene mõtleb ja teeb plaane, aga Jumal juhib. Nii öeldakse ja Teet Hanschmidti meelest igati täkkesseminevalt. Inimlikust vaatekohast võiks vaid imestada, et miks need teed nii käänu-väänulised peavad olema.
«Ma võtan seda esimest perioodi nagu ettevalmistust,» arutleb 65aastane vaimulik oma noorea tegudele tagasi vaadates. Mitte et elu enne 30ndaid eluaastaid oleks sisutühi või vähetähtis, aga mingis mõttes oli see justkui eellooks perioodile, mis algas usuteadust õppima asudes ning vaimulikuks saades.
Tundes surma hingust hakkad elu teise pilguga vaatama, kinnitab mees, kes Kristuse ikka jõudes leidis ennast kirikus. Uue lehekülje käänas probleem tervisega. «Ma ikka käisin sealpool piiri ära,» tunnistab ta, lisades: «Nii mulle vähemalt räägiti, sest ma ise ei mäleta sellest kõigest midagi.»
Olles küll nõus, et tegemist oli kannapöördega kategoorias «Saulusest sai Paulus», ei pööranud Hanschmidt enda sõnastuses «demonstratiivselt vagaks». Seetõttu ei minetanud ta ka vaimulikuks saades armastust hea huumori vastu, praostile meeldib naerda ja nalja visata tänini.
Usuteaduse instituudis õppimise ajast meenutab Hanschmidt hea sõnaga Tallinna Püha Vaimu kogudust, kus ta toonase õpetaja Jaan Kiiviti julgustusel ning loal jõudis populaarsete muusikaõhtute korraldamise juurest üsna ruttu ka kantslisse. Kiivit andnud mõista, et vajab Hanschmidti endale abiliseks, ning polnud sugugi vaimustuses, kui Teet Hanschmidt andis nõusoleku Türi koguduse teenimiseks. Peapiiskop Kuno Pajula ordineeris Teet Hanschmidti 1990. aastal õpetajaks. «See oli tol ajal tüüpiline, et veel kooli lõpetamata anti koht kätte, sest eks töötegijatest oli ju nappus käes,» selgitab ta.

Rolliks peaosa
Teet Hanschmidt räägib meeleldi oma elust näitlejana ega arva toonaseid tegemisi olematuks. Lavakunstikooli lõpetas ta Voldemar Panso kasvandikuna 1974. aastal, muide cum laude. Saanud suunamise Draamateatrisse, on ta töötanud ka aastaid Rakvere teatris. Laiemale ringile on näitleja Hanschmidt tuttav mitmetest lastelavastustest, mida ETV varamust aeg-ajalt tänini näidatakse.
Kuigi lavalaudadele pole Teet Hanschmidt kunagi plaaninud naasta, ei ole tal selle vastu, et «natuke teatrit teha», ka midagi. Nii kohtus Hanschmidt 2010. aastal kursusevendade Väino Laese ja Lauri Nebeliga Jaan Tätte lavastuses «Lendajad», mida etendati Naissaarel täisküünile sel ja järgneval suvel loetud arv kordi. Hanschmidt meenutab, et algul öelnud ta värbajatele ära, aga kuuldes, et parimad sõbrad kaasa teevad, andis nõusoleku. Tõrvatilgaks meepotis oli hiljem teada saada, et mitte kõik koguduseliikmed ei jaganud rõõmu oma õpetaja näitlejarollist.
Tänulikult meenutab ta teatrikoolist saadud head hääleseadet ning esinemisjulgust. Korralik diktsioon on oluline sõnumi edastamiseks, seda teab õp Hanschmidt hästi, sest kui kirikuline tagumises pingis ikka ei kuule, mida õpetaja räägib, pole oluline, kui hea jutlusega on tegemist. Naljaga pooleks nimetab ta, et näitlejameisterlikkuse seisukohalt on teatrist kirikusse minek võrreldav vihma käest räästa alla jõudmisega, sest erinevalt teatri ajal näitlejaks olemisest on tal nüüd ainult «peaosa».

Kirik nähtav
Kirik on Türi linnas nähtav. Nii otse kui kaude öeldult. Küllap on selles oma osa koguduse vaimulikul, kellega ollakse harjunud. Ka linnavolikogu ja Rotary klubi liikmena on Teet Hanschmidtil õnnestunud sünnilinna elukorralduses sõna sekka öelda. «Eks minu aastatepikkune kohapeal olek on loonud kindla vaimulikukuvandi, mis annab turvatunde,» arvab Hanschmidt ise, kinnitades, et tema hinnangul suhtuvad inimesed kirikusse sõbralikult.
Seda veendumust pole lõhestanud ka mitmed vandaalitsemised, mis kirikule ainelist kahju on tekitanud. «Tegemist on noortega, kes ei ole veel ennast ja oma teed leidnud,» katsub ta leida kurikaeladele vabandust. Viimati katsuti kiriku ukse kallal jõudu veel tänavu, mil huligaanid küll pühakotta ei jõudnud, ent kiriku uks vajas siiski 4000 eurot maksma läinud ennistamist.
Meenutatavasti sai Teet Hanschmidt Türi koguduse vaimulikuks kogudusele üksjagu keerulisel ajal, praost Harald Meri (1917–1990) mõrva järel. Pastoraat koos paljude kirikuvaradega oli põlenud, raamatukogu ja mitmed dokumendid hävinud või laiali, ka liikmete register kadunud.
Aga raskused on Hanschmidti sõnul selleks, et need ületada. Nii ehitati ka Türi kogudus üles. Just suuresti tänu õpetaja Hanschmidtile tegeldi peale koguduse sisulise ülesehituse ka kirikuhoone laiaulatusliku ennistusega. Kirikul on uus kivikatus, välja on vahetatud põrand ja tornitipus on taas kirju kukk. Kiriku interjööri kaunistavad Dolores Hoffmannilt tellitud aknavitraažid.
Liina Raudvassar

Teet Hanschmidt
Sündinud 22. veebruaril 1950
1974 lõpetas konservatooriumi lavakunstikateedri cum laude
Töötanud näitlejana Tallinna Draamateatris ja Rakvere teatris
1985 alustas õpinguid usuteaduse instituudis
1990 ordineeriti õpetajaks ja määrati teenima Türi kogudust
1993–2000 Järva praosti kohusetäitja ja alates 2000 Järva praost
1999 lõpetas usuteaduse instituudi
2005 pälvis kodanikupäeva aumärgi
2007 anti EELK Teeneteristi III järgu orden
2010 valiti EELK aasta vaimulikuks

Järelikult ei ole te nüüd enam võõrad ja majalised, vaid pühade kaaskodanikud ja Jumala kodakondsed. (Ef 2:19)