Teeniv kirik Pelgulinnas

Nädalavahetusega alustati Tallinna Peeteli koguduse juubeliaastat: koguduse loomisest möödub 90 aastat, kirikuhoone nurgakivi panekust 80 aastat ja 20 aastat ajast, kui koguduses alustati vanemliku hoolitsuseta lastele toetuse pakkumist.

Laupäeval, 22. aprillil toimus kirikupäev, kus ettekannetega esinesid ajaloolane Jaak Juske ja Peeteli koguduse õpetaja Alo Martinson. Nad meenutasid 90 aasta tagust aega ning koguduse taastamist 1990ndatel, kuid jutuks võeti ka koguduse tänane päev.
Pühapäeval, jüripäeval oli koguduse aastapäevale pühendatud pidulik jumalateenistus, millega tähistati ka veteranipäeva. Lisaks kodukogudusele oli piduliste hulgas Peeteli lai sõpruskond, samuti sõpruskoguduste esindajad.

Avatud 24 h
Kirikulehe ajakirjaniku Peetelisse jõudes on peoeelne argipäev hoos. Kuuldub ehitusele viitavat kopsimist, kostab laste rõõmukilkeid ja on tunda koduse lõunasöögi aroomi … Kirikutrepil kohtun Euroopa vabatahtlike teenistuse programmiga saabunud norralasega. Saan kuulda, et peale tema on kirikus tegutsevas sotsiaalkeskuses veel stipendiaadina neiu Saksamaalt.
Sotsiaalkeskus on koduks 12 vanemliku hooleta lapsele, vanim neist on 17 ja noorim seitsmeaastane. Päeval pakutakse tegevust ja sooja kõhutäit aga mitmekümnele lapsele, selgitab koguduse kauaaegne diakooniatöötaja Mati Sinisaar.
Tehes ringkäigu kiriku nendesse ruumidesse, kus on end sisse seadnud turvakodu elanikud, tervitab Sinisaar mõnusalt aega veetvaid lapsi isalikult. Ta näitab fotogaleriid ajast, mil turvakodu esimesed asukad, Kopli liinidelt pärit kodutud poisid, Peeteli kirikus tööd tegid. „Vanemad poisid aitasid meil kirikut remontida, meie andsime neile töö eest süüa ja võimaluse keldris ööbida,“ räägib ta.
1996. aastal Peetelisse jõudnuna meenutab Mati Sinisaar õp Avo Üpruse lootust, et kirik hakkab avatud olema ööpäev läbi. „Pidasin teda tõesti hullumeelseks, aga nüüd on Avo unistus tõeks läinud – Peeteli on avatud 24 h,“ on mees rõõmus. Tema sõnul on kõik läinud korda tänu sellele, et „Jumal kasutab oma töös palju inimesi“.

Kogudus üle piiride
Möödunud aastal Peeteli õpetajaks seatud Martinson on kogudusega seotud juba 13 aastat. „Kuigi Peeteli on luterlik kogudus, on meie sõpruskond ühe konfessiooni piire kaugelt ületav, võiks isegi öelda, et kristliku kiriku piire ja ka riigipiiri ületav,“ tunnistab õp Martinson.
„Jumala valgus paistab kõigile ja mul on ütlemata hea näha, et meie tegevust toetavad ka päris profaansed institutsioonid ning üksikud eraisikud eri eluvaldkondadest, kes soovivad toetada tööd ühiskonna paremaks muutmiseks,“ räägib õp Martinson.
Kaitseväe ohvitserina ning tegeva kaitseliitlasena kannab ta laigulist vormi, auastmelt kapteni rinnas on sinilillemärk. Peeteli koguduses osatakse hinnata igat panust ning veteranipäeva tähistamine on kindlaks traditsiooniks kujunenud.
Alates 2008. aastast toimuvad koguduses ka venekeelsed teenistused, kus teenivad õpetajad Oleg Sevastjanov ja Eha Kraft. Kogudusel on kammerkoor, lasteansambel ja pühapäevakool, tublit tööd teeb organist Eve Padar.

Pelgulinna pelgupaik
„Kirik on juba oma loomult sotsiaalne, teeniv ning juhendav,“ on öelnud õp Avo Üprus, kes 1996. aastal Peeteli õpetajaks saades sõnastas oma visiooni sotsiaalkirikust. Tema meelest saab kirik olla ja peab olema riigile hea partner sotsiaalsete murede lahendamisel ühiskonnas.
Palve peale iseloomustada Peetelit reastab kogudust 1996–2016 teeninud Avo Üprus märksõnad: „Sotsiaalne tundlikkus, vajadusele vastavus, teeniv ja palvetav, kokkuhoidev.“
Enda osast koguduse ülesehitamisel räägib Üprus: „Ma olen selle etapi oma elus läbinud pikkade sammudega ja nüüd seljataha jätnud. Olen rahul. See, mis Jumal meiega seal tegi, oli õpetlik; see, mida ta meil teha lasi, oli vajalik ja hea. Sotsiaalselt tundlik ja aktiivne kirik elab ja jutustab oma lugu ise. Olen tänulik, et võisin seal väikest jäämurdjat mängida.“

Loodud annetustest
Peeteli kogudus, mis EELKs eristub oma sotsiaaltöö valdkonnaga, loodi 90 aastat tagasi toonase Tallinna äärealale Pelgulinna. Oli entusiasmi ja pühendumist, vajaka jäi aga vahenditest. Esimesed kümme aastat toimusid teenistused Rootsi-Mihklis ja toomkirikus, samuti käidi viis aastat koos Pelgulinna palvemajas.
Esimesed õpetajad olid Hermann Hansson (1927–1929), Roderich Bidder (1929–1939) ja Karl Tiit (1939–1941). Krunt, millele annetustest saadud raha eest kirik ehitati, saadi kingituseks Tallinna linnavalitsuselt. Suurima annetuse tegi president Konstantin Päts, kinkides 20 000 krooni torni rajamiseks. Koguduse kroonika on säilitanud ka loo lesknaisest, kes saunaraha arvelt kokku hoides tõi viis krooni kiriku ehitamiseks.
Liina Raudvassar

Peeteli kogudus
Asutati 23. aprillil 1927
1937 paigaldati kirikule nurgakivi
1938 kirik pühitseti
1962 kogudus likvideeriti, kirik anti Eesti Telefilmi käsutusse
1993 peeti koguduse taasasutamiskoosolek
1993. aastast toimuvad jumalateenistused
Teeninud õp Gustav Piir ja Jaak Aus, 1996–2016 Avo Üprus ja alates 2016 Alo Martinson
1997 avati kiriku ruumes tänavalaste päevakeskus
2000 asutati MTÜ Peeteli Kiriku Sotsiaalkeskus