Teenistuslepingute sõlmimisest

Konsistooriumis peeti EELK praostide õppepäev vaimulike teenistuslepingute teemal.

Teenistuslepingute sõlmimine on praostkonniti ja koguduseti väga erinev. Põhimõtteliselt on konsistoorium loonud võimaluse neile vaimulikele, kellele kogudus ei suuda miinimumpalka maksta (1,5kordne riiklik miinimum), tagada see summa solidaarsuskassamaksuna kogutavatest summadest. Solidaarsuskassamaks koguduste jaoks on 5% ülemöödunud aasta liikmeannetuste kogusummast.
Meenutagem siinkohal, et lisaks solidaarsuskassamaksule peavad kogudused tasuma ka kirikukassamaksu, mis on 10% liikmeannetuste üldsummast. Selle panusega toetavad kogudused üldkiriklikku tööd ning kiriku allasutusi.

Koguduste vaimulik teenimine
Praegu on teenistuslepingute sõlmimine koguduse vaimulikele vabatahtlik, praostidele on see kohustuslik. Teenistuslepingud on sõlmitud praegu ligikaudu 40 koguduse õpetajaga.
Perspektiivis nõuab ka lepingute sõlmimine olulisi otsuseid. Konsistooriumi andmeil on praegu EELKs 14 vakantset kogudust, kellel puudub oma vaimulik. Koguduste vaimuliku teenimise osas näikse olevat laias laastus kaks suunda. Ühe arusaama kohaselt peaks kõigil kogudustel olema vaimulik, olgu see siis kas või osalise töökoormusega diakon.
Teise suuna arusaam lähtub sellest, et kui praostkonna kogudust M teenib üks vaimulik, siis saab ta hooldada ka teist kogudust N. See on seotud ka nn kobarkoguduste ideega, mis tegelikkuses juba on rakendunud. Tõenäoliselt tuleb mõelda sellelegi, et kobarkoguduste puhul oleks vaimuliku valikul sõnaõigus ka hooldataval kogudusel.
Kantsler Urmas Viilma sõnul ongi teenistuslepingute sõlmimine toodud edaspidi enam kohalikule tasandile, selle eest vastutavad praostid. Teenistussuhteid puudutava teabega saab EELK vaimulikkond internetilehel vajadusel ka tutvuda.

Praostkondlik tasand
Viilma sõnul on oluline korrastada kogu palgasüsteem ja vaadata asjale kas või sotsiaalsete tagatiste poolt. «Me teame, et eri aegadel on piirkonniti olnud väga erinev see, mismoodi vaimulik tasustatud ja elatud saab. Minu veendumus on, et pigem peaks koguduse ja vaimuliku suhted väljenduma konkreetses töötasus, sest see on aus vaimuliku suhtes ka sel hetkel, kui ta läheb pensionile ning ei saa loodetavate summade sisse arvata näiteks kunagisi bensiinitšekke.»
Konsistooriumi poole pealt on lepingute sõlmimiseks tööle võetud Epp Rebane, kelle ülesandeks on nende ettevalmistamine ja vormistamine.  Teenistussuhted, mis enam praostkondlikule tasandile liiguvad, ei ole pelgalt rahaline väljendus. Praosti kohustuste hulka kuulub pidev töö inimvaraga, hingehoid, ametivestlused, ka järelevalve. Seega on üldkiriklikult üsna selge, et teenistuslepingute sõlmimine muutub aktuaalseks kõigile vaimulikele ning võiks anda kogudustele kindlustunde, et vaimulik, kes neid teenib, teeb seda oma kutsumuse järgi pühendunult.   
Mari Paenurm