Esileht » Pühapäevaks » Mõte pühapäevaks »

Teenimatu arm

08.02.2017 | | Rubriik: Mõte pühapäevaks

Sõna arm on tänapäeva inimesele sageli segase tähendusega. Tihti mõeldakse, et see tuleb sõnast armastus ja tähendab mingeid vastavaid tundeid. Usulises keeles tähendab arm Jumala andeksandi inimesele, tema karistuse kustutamist.
Iga inimene vajab selles tähenduses armu, sest oleme kõik eksinud Jumala käskude vastu ja mitte keegi meist pole õige. Kui Jumal vaataks meie tegude peale, siis tuleks meid mõista hukatusse. Kuid inimese päästmiseks saatis Jumal siia maailma oma Poja, kes suri ristil meie eest. Nii tõi ta meile Jumala armu, et meie võiksime saada vabaks, saada andeks.
Omavahelises suhtluses pöörame tähelepanu tavaliselt neile inimestele, kes teevad meile head, ja üritame head vastu teha. Jumala ohver inimkonna eest oli sedavõrd suur, et me ei saa seda millegagi kompenseerida. Meil pole Jumalale mitte midagi vastu pakkuda, saame olla vaid vastuvõtjad. Nii võibki kõnelda teenimatust armust, mille puhul saame olla vaid selle vastuvõtjad.
Jumal osutab oma armu kõigile inimestele võrdselt. Kõik on talle ühtviisi olulised ja tähtsad ning keegi ei kuulu privilegeeritud klassi. Ühtviisi saavad armu läbi õigeks nii piiskopid kui vanglas karistust kandvad seaduserikkujad. Jumalalt armu vastu võttes on meie ülesanne anda andeks neile, kes meie vastu eksivad. Nii kasvab maailmas halastus ja headus.
Kaido Soom

See ongi võit, mis on võitnud ära maailma – meie usk. (1Jh 5:4c)