Esileht » Pühapäevaks » Mõte pühapäevaks »

Teenimatu arm

20.01.2016 | | Rubriik: Mõte pühapäevaks

Tänapäeva maailmas küsime sageli asjade hinda. Kui keegi osutab meile teene, siis on meie moraalne ülesanne sageli osutada vastuteene. Nii on tulnud meie kõnekeelde ütlus, et tasuta lõunaid pole olemas. Vahel kanname selle mõtte üle ka kirikusse ja küsime ühe või teise talituse hinda või tasu teene eest.
Jumalariigis käivad aga asjad teisiti kui argielus. Kui äärmisel juhul võib määrata mõne talituse eest hinna, siis kõige suuremad asjad saab inimene alati tasuta. Pöördudes Jumala poole, saame endale uue alguse, uue võimaluse. Jumal maksis inimese patust vabaks saamiseks kõige kallima võimaliku hinna, saates oma Poja Jee­suse Kristuse siia maailma surema patuse inimkonna eest. See ohver on niivõrd suur, et meil inimestena puudub igasugune võimalus seda Jumalale kompenseerida.
Jumala ees seistes oleme alati vaid tema andide vastuvõtjad ja temalt palujad. Kui kõik hästi läheb, siis võime olla ka tänajad ja Jumala teenijad. Kuid ei tänu ega Jumala teenimine ole mingilgi moel võetav kompensatsioonina Jumala heade tegude eest, vaid see on meie kohus. Vahel võrdleme end teiste inimestega ja arvame, et oleme neist paremad. Kuid seistes Jumala ees ei tohiks me end võrrelda teistega, vaid Jumala poolt oodatava täiusega. Seda tehes aga tajume oma vigu ja puudusi ning siis võime vaid kahetseda ja võtta vastu teenimatu armu.
Kaido Soom

Kristus Jeesus on kõrvaldanud surma ning on evangeeliumi kaudu toonud valge ette elu ja kadumatuse. (2Tm 1:10)