Esileht » Pühapäevaks » Mõte pühapäevaks »

Teenimatu arm

05.02.2020 | | Rubriik: Mõte pühapäevaks

Erakordselt sooja talve tõttu oleme mõtetega ehk sagedamini kevades kui tavaliselt. Kirikuaasta pöörab oma pilgu kevade suunas aga olenemata lumest ja ilmast igal aastal kindlal ajal. See ei ole küll kindel kuupäev, vaid tähiseks on pühapäev, millest jääb seitsekümmend päeva ülestõusmispühadeni. Algamas on paastuaja eelne aeg, kuhu jääb kolm pühapäeva ja esimene neist on pühendatud Jumala armule.
Jumala armu jaoks puuduvad inimlikud mõõdupuud, tema aarded ei ole aga nagu raha, maaomand või puidutihumeetrid, milles saab mõõta maist rikkust. Jumalariigi suurim aare on Jeesuse leidmine, kelle kaudu voolab meisse Jumala arm ja andeksand. See ei ole autasu meie vagaduse ja teenete eest, ükskõik kui suured need teiste inimestega võrreldes on. Jumala arm on and, mis loob meis igavest elu.
Ka Vana Testamendi aegadel ei valitud püha rahvast mitte tema suuruse ja vägevuse pärast, vaid Jumal oli nad valinud missiooni kandmiseks ja sellesse kasvamiseks. Nõnda on ka kristlase elu Jumala armus väljakutse ja seab meid päevast päeva valikute ette.
See ei ole privileeg, vaid kutsumus pühendada oma elu Jeesuse armastusele ja tema evangeeliumi teenimisele. Raske on hoida seda habrast tasakaalu oma elus ja keskenduda alati olulisele, inimlikus mõttes ongi see võimatu ülesanne. Kui aga suuname oma pilgu üles ja oleme tänulikud kõiges, on meil ustav ja armuline Abimees, kes ei jäta meid hädas üksi.
Tiina Janno

Inimese Poeg ei ole tulnud, et lasta ennast teenida, vaid et ise teenida ja anda oma elu lunaks paljude eest! (Mt 20:28)