Juhime tähelepanu, et tegemist on vana postitusega, seoses millega võib esineda küljenduslikke nõrkusi.

Teenides alandliku meelega

/ Autor: / Rubriik: Uudised / Number:  /

Avajumalateenistusel Pärnu Eliisabeti kirikus teeninud vaimulikud koos autasustatutega: piiskop Joel Luhamets (vasakult), Aivi Otsnik, Imbi Laas, Agnes Laasimer, praost assessor Marko Tiitus ja praost Tõnu Taremaa. Rita Puidet.

Kirikumuusikud kogunesid läinud reedel ja laupäeval konverentsile Pärnusse.

Nagu paaril viimasel konverent­sil, oli selgi aastal peateemaks uue lauluraamatu koostamine. Töist kokkusaamist saatis aga sedakorda eriline pidulikkus. Ava­­jumalateenistusel Eliisabeti kiri­kus andis piiskop Joel Lu­ha­­mets üle kiriklikud auta­sud. Tee­­neteristi II järgu orde­ni võttis vastu Aivi Otsnik, III jär­gu ordeni Imbi Laas ja tun­nustus­märgi Agnes Laasimer. Tänu­kiri kuulub Piret Rips-Laulule ja Toomas Trassi­le. Aasta kirikumuusiku tunnustu­se andis Tuuliki Jürjo kiriku­muusika liidu nimel üle heli­loojale ja organistile Mart Siime­rile. Mainimata ei saa jät­ta, et Teeneteristi II järgu ordeni on pälvinud lauluraa­ma­tu­­komisjoni esimees assessor Marko Tiitus, kes pihikõnes üt­les, et muutuvas maailmas võiks muutumatuks jääda see, et Kris­tus on meie elus ja teenimises meie keskel. Konverentsi avaju­ma­­la­teenistusel jutluse pida­nud praost Tõnu Taremaa sõ­nas, et üha ilmalikustuvas maa­­ilmas võiks Kristus saada taas aukoha­le, ning soovis, et kirikumuusikute töö kannaks ohtralt vilja. 

Uues kuues

Jumalateenistus ja konverentsi lõppkontsert andsid aimu koos­ta­misel olevast lauluraama­tust, sest lauldi nii vanu laule uues kuues kui ka uusi. Oleme astu­nud lauluraamatu koosta­mise etappi ja töö käib täie auru­ga, kinnitas Mar­ko Tiitus ja aval­das tunnustust KMLi ju­hatu­se­le enne kon­ve­ren­tsi toi­­mu­nud ki­ri­­ku­­muu­si­ka liidu üldkogul. Lauluraamatu praktilisest koosta­misest kõne­les aga projektijuht Sigrid Põld. Ta tuletas meelde, et veel on natuke aega esitada oma ettepanekuid laulude osas.

Kuulanud neid laule, mis kõlasid avajumalateenistusel, hom­miku- ja õhtupalvusel ning kontserdil, julgen kinnitada, et jumalateenistused on tulevi­kus rõõmsamatoonilised, kaotama­ta sealjuures oma sügavat sisu. Üllatuslikult kõlas „Õnnista meid“, mille viis pärineb maoo­ridelt. Seda lauldi kahe päeva jooksul paar korda, aga ühendkoori esituses konverentsi lõpetuseks mõjus see kui sügavaim palve ja usun, et nelja aasta pärast võime rõõmu tunda valminud lauluraamatust.

Tasakaalukeel

Võimatu on peetud ettekandeid refereerida, välja võiks tuua ühe olulisema märksõna: tasakaal tra­ditsiooni ja uuenduse vahel. Aga eesmärk on ka tagada teks­ti ilu nii lu­gedes kui laul­des. Nii ar­vas keeletoim­kon­na juht Si­ret Rutiku, li­sa­des, et aasta lõ­­puks peavad olema hinnatud kõik KLPRi lau­lud ja peab ole­ma selge, mis­su­gus­tele vali­tud lau­lu­de­le peaks tege­ma uue tõlke. 

Luterlike tuu­miklaulu­de toim­­konna juht Mart Jaan­­son esi­tas kü­simuse laulu­de pik­ku­se kohta, sest aja jook­sul on ol­nud tendents laule lü­hen­dada. Nii on näiteks kol­man­diku võrra lühenenud algselt 15sal­miline „Ma tulen taevast ülevalt“. Toimkondade tööd iseloo­mustab hästi Maris Oide­kivi-Kaufmanni lause­katke „Kam­misime jälle 50 laulu läbi“. Mär­kimisväärne on, et tööd tehak­se vabatahtlikult, vaid pro­jekti­juhi töö on tasustatud.

Uuest normaalsusest ehk koosolekute pidamisest üle interneti kõneles Toomas Nigola ja jagas näpunäiteid, mida sellise töökorralduse puhul silmas pidada. Ja lubas vajaduse korral aidata neid, kes millegagi hätta jäävad. Kiri­kumuusi­kute jaoks põletaval teemal oli kahtlemata Marko Lõhmuse ettekanne intel­lektuaalomandist, autori­õigu­sest ja litsentsidest. Jääb vaid tõ­deda, et pole kerge olla muu­sik, sest orienteeruma peab ka erinevates seadustes. Lõpp­kont­ser­­dil esitleti ka uut koori­kogumikku „Nüüd rõõm­sasti kõik laul­­gem!“ ja kuulutati väl­ja möö­­dunud aastal toimunud vai­muliku koorimuusika kon­kur­sil premeeritud tööd. I pree­­mia vääriliseks tunnistati „Hing, olgu siht sul taevas“ ja selle autor on Tuuliki Jürjo. 

Seegi kord tuleb kiita konve­rent­si head korraldust ja tänada selle eest, et vaimu kõrval sai end kosutatud vesivõimlemise ja kuuma saunaga. Kes muusi­ku­test konverentsile ei jõud­nud, siis neile teadmiseks, et halduskuludega toime tulemi­seks kinnitati tulevast aastast KMLi liikmemaksuks 15 eurot.

Rita Puidet