Teemal ‘ Piibli ajalugu ja sõnum ’

Pauluse kiri Fileemonile

Fileemonile kirjutatud kirja on algusest peale peetud ehtsaks Pauluse kirjutatud kirjaks. Selle toetuseks kõneleb kirja isiklik ja soe toon. Ori Oneesimose naasmine koju Kiri on saadetud Fileemoni-nimelisele jõukale kristlasele, kelle juurest oli pagenud Oneesimose nime kandev ori. Põgenedes varastas ori oma omaniku vara, ilmselt raha. Fileemon elas ilmselt Väike-Aasias Kolossa linnas, millest Oneesimos oli koloslastele saadetud kirja põhjal pärit (Kl 4:9). Samas linnas ...

Ruti raamatu lugu

Ruti raamat on Piiblis Kohtumõistjate raamatu järel. Raamatu alguses kirjutatakse, et kirjeldatud sündmused toimusid „päevil, kui kohtumõistjad mõistsid kohut“ ehk siis üle tuhande aasta enne Kristuse sündi. Kirjaliku vormi on raamat saanud siiski sadu aastaid hiljem. Raamatu sisu, keele ja vormi abil ei ole võimalik kindlaks määrata täpset kirjutamise aega, aga tõenäoliselt on tekst kirja pandud umbes aastatel 300–400 eKr. Selliseks arvamuseks annab alust seegi, et heebrea ...

Johannese evangeeliumi sõnum

Johannese evangeeliumi tuntakse ennekõike selle sissejuhatava kõne ehk proloogi kaudu: „Sõna sai lihaks“ (1:1–18). Proloog on algselt olnud lauluvormiline hümn, mida lauldi algkristlikus jumalateenistuses. Evangelist Johannes on asetanud hümni pildi Ristija Johannese tegevusest. Proloog on kirjutatud evangeeliumi sissejuhatuseks ja selle eesmärk on avada lugejale raamatu sündmuste ning kõnede tähendust. Sissejuhatuse sõnum on Sõna saamine inimeseks. Sõnumi tuumaks on, et ...

Jesaja raamatu lugu

Prohvet Jesaja raamat jagatakse kolme ossa. Iga osa ajalooline taust on erinev. Raamat ja selle osad on saanud praeguse kuju mitme aastasaja jooksul. Jesaja raamatu esimese osa (Esimene Jesaja, Proto Jesaja) moodustavad peatükid 1–39. See raamatu osa jaguneb omakorda sisu põhjal nelja ossa (1–12, 13–23, 24–35, 36–39). Nendes peatükkides räägitakse põhjalikult prohvet Jesaja elust ja tuuakse ära tema kuulutustöö. Jesaja kuulutustöö mõjutas aktualiseerudes järgnevate ...

Korintlastele kirjutatud kirjade sõnum

Tundub, et Korintoses on asunud algkristluse kõige kirjum kogudus. Kirju oli ka koguduse elu- ja tegevuskeskkond, halva mainega Ahhaia provintsi pealinn Korintos. See pakkus oma elanikele kergelt pluralistliku kultuurimaailma vabameelseid eluviise ja teenuseid, mis ahvatlesid ka usuelus kogenematuid kristlasi. Kristlusele harjumatu ebamoraalne eluviis ja ebajumalate teenimine olid juurdunud linnaelanike kultuuris nii sügavale, et noorel kogudusel oli raske nende vastu ...

Mooses – alandlik Jumala teenija

Karjane on toonud oma karja Hoorebi, Jumala mäe äärde. Eaka mehe pilk suundub kibuvitsapõõsale, mis põleb, kuid ei põle ära. Ta kuuleb põõsas häält kutsuvat: «Mooses, Mooses!» «Siin ma olen,» vastab mees. «Mina olen sinu vanemate Jumal, Aabrahami Jumal, Iisaki Jumal ja Jaakobi Jumal!» Mees võtab jalast kingad ja katab hirmunult oma näo. Mooses valib usu Mooses sündis Egiptuses heebrea abielupaarile umbes 3500 aastat tagasi. Selleks, et täita vaarao hirmsat seadust, aga ...

Psalmid ehk laulud ja nende sõnum

Usu seisukohast vaadates on Piibel Jumala sõna. Psalme vaadates ei tähenda see, et need laulud sisaldaksid üksnes Jumala kõnet inimestele. Tegelikult on psalmides Jumala kõnet inimestele tunduvalt vähem kui inimeste kõnet Jumalale. Psalmide autorid paluvad Jumalat, kurdavad oma probleemide üle ja paluvad abi ning tänavad Jumalat abiandmise ja hoolekandmise eest. Laulude kirjutajad kõnetavad Jumalat väga isiklikult «minu Jumal». Seega neil on isiklik usk Jumalasse. Teisalt ...

Võõramaalane Vanas Testamendis

k6rb1

Globaalses maailmas oleme mitmete eetiliste küsimuste ees, millele vastamisel võib Vana Testament olla igati aktuaalne allikas. Nii on ka pagulastega seotud teemadel arutledes kasu Vanast Testamendist. Vanas Testamendis esineb sõna (juutide hulgas elav) võõras (ger) 92 korda ja (väljastpoolt käima tulnud) võõramaalane (nokhri) 46 korda. Kiriku aktiivsus pagulasküsimuses on seega piisavalt põhjendatud. Mida siis Vana Testament räägib võõramaalastest ja nende ...

Matteuse evangeeliumi ajalugu

Uue Testamendi alguses on rikas nelikõla: Matteuse, Markuse, Luuka ja Johannese evangeelium. On neli evangeeliumiraamatut, aga vaid üks evangeelium Jeesusest Kristusest, hea sõnum sellest, mida ta tegi ja õpetas ning mis temaga juhtus. Päästesõnumi tuum on tema surmas ja ülestõusmises. Evangeelium on oma juurtelt kreekakeelne sõna ja tähendab head sõnumit, rõõmusõnumit. Selle sõnaga tähistati Rooma riigis algselt teateid uue valitseja sündimisest või ametisse astumisest või ...

Psalmide raamatu ajalugu

Psalmide raamat on nagu kaasaegsed lauluraamatudki läbinud mitu etappi, mille käigus on psalme ja nende järjekorda muudetud. Juutlik traditsioon on Taavetit psalmide raamatu kirjutajana esile tõstnud. Vana judaistlik psalmikommentaar Midrash Tehillim kirjeldab psalmide teket järgmiselt: «Mooses andis Iisraelile viis seaduseraamatut ja Taavet andis viis psalmide raamatut». Jutt viiest psalmide raamatust viitab ka Soome kiriku 1992. aasta piiblitõlkes kasutatud viisile jagada ...

Teise Moosese raamatu sõnum

Egiptusest pääsemine on üks Vana Testamendi olulisematest Jumala päästetegudest, kui mitte kõige olulisem. Teine Moosese raamat kõneleb sellest, kuidas Jumal juhib ja kannab hoolt. Issand kuuleb oma rahva ahastushüüdeid Egiptuse orjuses ja päästab enda omad. Teises Moosese raamatus räägitakse, kuidas Jumal annab ämmaemandate tööle õnnistuse ja kuidas iisraellased tugevnevad. Mooses jääb korvis ellu ning saab kogeda ema hoolitsust ja tuge. Jumal valmistab teda ees ootava ...

Miks on psalmid meile nii lähedased?

Kõiki sadat viitkümmend psalmi, kogu psaltrit, kõiki Taaveti laule peast teada ei ole meile tänapäeval enam ihaldusväärne eesmärk. Enam ei kehti reegel, et pühakiri tuleb läbi lugeda aastaga ja kõik psalmid nädalaga, Psalterium per hebdomadem, Scripturam per unum annum, nagu see oli kunagi kombeks kloostrikogukondades. Aga psalter tõmbab meid siiski ikka uuesti ligi. Kogu pühakirjast pöördume vist kõige sagedamini psalmide juurde, loeme ning laulame neid ikka uuesti, ...

Heebrealaste kirja ajalugu: kes kirjutas kirja heebrealastele?

Kiri heebrealastele on oma stiililt pigem jutlust kui kirja meenutav. Kirjutaja peab oma kirja manitsuskõneks (lógos tes parakléseos, 13:22). Nimetus vihjab algkristliku jumalateenistuse jutlusele. See tähendas prohvetite raamatu teksti järel peetud manitsuskõnet ehk jutlust algkristlikus jumalateenistuses. Sellele viitavad ka algussõnad: «Jumal, kes muiste palju kordi ja mitmel viisil rääkis prohvetitele esivanemate kaudu, on nüüd päevade lõpul meile rääkinud Poja kaudu» ...