Teemal ‘ Eesti vileorel ’

Oreli korrashoid vajab lakkamatut hoolt

Orelimeister Olev Kents 2013. aastal Puhja kiriku oreli restaureerimist alustades. Kaks ja pool aastat väldanud protsess kandis oodatud vilja, aidates vana väärika pilli uuele elule.               Tiit Kuusemaa Uskumatult rikkalik Eesti orelikultuuri pärand paneb küsima, kelle kohustus ja vastutus on Eesti orelite korrashoid ja kuidas me seda ülesannet peaksime täitma.  Juriidiliselt on orelite nagu muudegi kirikus asuvate kunstiväärtuste omanik enamasti kogudus. ...

Orel võib olla kirikuhoone suurim väärtus

Juuru Mihkli kiriku oreli uuele elule aitamisse on Göran Grahn saanud oma osa anda. Ta on rõõmus, et nüüd on see omapärase helitämbriga pill heas korras ja regulaarselt hooldatud.       Endel Apsalon   Enam kui 30 aastat on rootslasest oreliekspert Göran Grahn aidanud nõustada Eesti orelite korrastamist. Tehes seda suurest austusest pillide kuninga vastu ning mõistes koguduste kesist majandusseisu, pole ta paljudel juhtudel küsinud oma töö eest omanikult ...

Noore vabariigi esindusorel

Tallinna Toompea Kaarli kiriku Walckeri orel, tänini suurim kirikuorel Eestis, mõjub oma prospekti näokuse ja kõla võimsusega. Erik Peinar. Tallinna Kaarli kirikus asuv Walckeri orel on tänini Eesti suurim, aga omab ka tähtsat kohta Euroopa väärtuslikemate ajalooliste orelite seas. Oleme Kaarli kiriku ehitamise juubeliaastas. Kui kiriku sissepühitsemispäeval, 1870. aasta IV advendil, tervitas kogudust Gustav Normanni valmistatud uus orel, siis 1923. aastal ...

Hoolikalt tehtud töö

Tallinna Toompea Kaarli kiriku oreliviled. Erik Peinar. Et iga orel ise näitab, kui palju ja mis- moodi teda on vaja remontida, tuli ilmsiks ka Tallinna Kaarli oreli kapitaalremondi korral. Selle oreli kapitaalremondist on nüüd juba mitu aastat, kuid saan endiselt pilli hooldama minnes sellest tööst rõõmu tunda. Otsus nii suur töö vastu võtta ei tulnud kergelt, sest aukartus selle unikaalse instrumendi ees oli väga suur. Võisin tunda suurt koguduse toetust ja ...

Müllverstedti panusest

Vigala Maarja kirikus asub tänini Müllverstedti poolt 1886. aastal algselt Tartu Peetri kirikule ehitatud orel. Vigalasse 1888. aastal toodud pill avaldab muljet kirikuruumi täitva erilise kõlaga. Endel Apsalon Tallinna rahvusvahelise orelifestivali ellukutsujana 1987. aastal ei osanud ma toona veel arvata, et juba paari aasta pärast saavad nimekad muusikud tulla laiast ilmast Eestisse. Aga juba 1989. aastal toimusid festivalikontserdid üle Eesti, kus tol ajal ei olnud ...

Suurim asub Tartu Peetri kirikus

Oreliehitaja Friedrich Wilhelm Müllverstedt  tuli Saksamaalt Tartusse, asudes tööle oreliehitaja Ernst Carl Kessleri (1808–1863) töökojas. Kui Kessler suri, sai temast orelitöökoja juhataja. Müllverstedt ehitas oreleid põhiliselt Lõuna-Eesti ja Pärnumaa kirikutes. Ta ehitas nii kontsertoreleid, väiksemaid kirikuoreleid kui ka positiive. Kokku oli tema instrumente kaugelt üle saja, säilinud on mängitaval kujul kümmekond. Suurim neist on Tartu Peetri kiriku orel (23 ...

Kellele on vaja orelite muinsuskaitset?

Külli Erikson Käsmu kiriku oreli juures, mille vanimad osad on valmistanud orelimeister Johannes Paul algselt Tallinna Niguliste väikesele orelile juba aastal 1613. Kadrina kirikust Käsmu toodud orelit nimetatakse Mandri-Eesti vanimaks. Regina Hansen Kultuurikiht ladestub suuresti eelkäijatelt üle võetud materiaalse pärandi toel, andes võimaluse aimata maailma enne meid.  Varasematel perioodidel ehituseks ja kunstiloominguks kasutatud naturaalsed materjalid ...

Kihelkonna kiriku orel – Eesti vanim

Olev Kents Laatre kiriku orelivilede juures. Liina Raudvassar. Samal ajal kui Napoleon sõdis Euroopas Vene ja Austria keisririikide vastu, valmis 1805. aastal Johann Adreas Steini töökojas Saaremaa Kihelkonna kiriku oreli põhiosa. Oreliehitajate perekonnast pärit Johann Andreas Stein (surnud 1821) täiendas ennast erialaselt Riias Heinrich Andreas Contiuse juures. Tal oli töökoda Valmieras, hiljem Pärnus. Pärnu perioodil ongi ehitatud Kihelkonna ...

Esimesest oreliprofessorist

Ka Eesti kõrvalisemast maanurgast võib sirguda mees, kes üle maa tuntuks saab, tõestab Peeter Süda lugu. Et keegi saab mõjutatud millestki või kellestki, peab olema üks kokkusattumus või siis õnnelik juhus. Nõnda arvan olevat ka helilooja, organisti ja Tallinna Konservatooriumi esimese oreliprofessori Peeter Südaga. Sündinud 30. jaanuaril 1883. aastal Saaremaa ja ehk ka Eesti ühes kaugeimas ja eraldatuimas paigas Lümanda vallas, avaldus andeka noormehe talent juba ...

Orelisari tutvustab meie rikkusi

On väga hea meel, et sel sügisel hakkavad ajalehes Eesti Kirik ilmuma oreliteemalised leheküljed. Need on pühendatud meie rikkalikule orelipärandile ja -kultuurile ning on teoks saanud tänu EELK Kirikumuusika Liidu ja kirikulehe koostööle. Kokku ilmub 11 teemalehekülge, mille väljaandmist toetab ka Eesti Kultuurkapital.  Artiklite sarjas saame lugeda orelimuusikaga seonduvatest eri tahkudest. Räägime suurimatest ja vanimatest orelitest Eestis, tutvustame möödunud ...