Esileht » Elu ja Inimesed » Kultuurielu »

Teema-aastad annavad elule hoogu

25.02.2015 | | Rubriik: Kultuurielu

Kultuuriministeerium on korraldanud teema-aastaid alates aastast 2000, kui tähistati Eesti raamatu aastat.

Aprillist 2000 kuni aprillini 2001 tähistati Eesti raamatu aastat, mille eesmärk oli muu hulgas väärtustada Eesti raamatut ja propageerida ühiskonnas raamatukultuuri.
Aktiivselt oli selles kaasa löömas ka EELK. Korraldati koguduste raamatukogude konkurss ja paremaid autasustati 14. märtsil 2001, Eesti Kiriku konverentsil mis peeti Tartus ülikooli raamatukogus.
Teema-aastate eesmärk on tuua igal aastal tähelepanu keskmesse üks kultuurivaldkond või -teema. Toimunud on näiteks kunstiaasta, Eesti teatri aasta, muuseumiaasta, lugemisaasta, Eesti filmi aasta, kultuuripärandi aasta. 2014 oli Eestis liiku­misaasta.

Muusika-aasta
Käimasolev aasta 2015 on Eestis muusika-aasta. Kõik sel aastal sündivad lapsed saavad tunnistuse, et on ilmale tulnud muusika-aastal, ja väikese vesilinnuvile. Tunnistus antakse lapsevanematele kätte sünnitusmajas. Aasta lõpus heliloojate kaasabil valmivas beebisümfoonias saavad osaleda kõik tänavu sündivad lapsed. Selleks tuleb lastevanematel salvestada uue ilmakodaniku häälitsusi ning laadida helifailid üles muusika-aasta kodulehele.
Ka üle-eestiline muuseumiöö 16. mail kannab pealkirja «Öös on muusikat». Muusika-aastasse jääb ka kiriklik suursündmus, EELK kirikupäev ja vaimulik laulupidu 3.–7. juulini Tartus.

Uued aastad
Kultuuriminister Urve Tiidus kinnitas 14. veebruaril kultuurivaldkonna teema-aastad kuni aastani 2020. Tänavune muusika-aasta annab 2016. aastal järje üle merekultuurile, see omakorda 2017. aastal laste- ja noortekultuurile.
2018. aasta sündmused on seotud Eesti Vabariigi juubeli tähistamisega, 2019. aasta jooksul on aga tähelepanu all UNESCO vaimse kultuuripärandi nimistusse kantud laulu- ja tantsupidude traditsioon, sest esimesest üldlaulupeost möödub siis 150 aastat. 2020. aasta pühendatakse digikultuurile.

Teema-aastad kirikus
EELKs tähistati peapiiskop Andres Põderi eestvõttel 2008–2009 ristimise teema-aastaid. Teemat kokku võttes ütles Andres Põder, et toimus hulk ristimisalaseid seminare, koolitusi, konverentse. Neist suurim oli ristimisele pühendatud vaimulike konverents.
Teema-aastat käsitleti korduvalt ETVs, Vikerraadios, kristlikes raadiokanalites. Ajalehes Eesti Kirik ilmus ristimist puudutavaid artikleid ja kirjutisi. Toimus ristimisteemaline fotokonkurss «Uue elu allikale». Trükiti teema-aastate plakatid ja ristimist tutvustavad voldikud, levitati ristimist puudutavat kirjandust.
Aastal 2015 möödub kaheksa sajandit suurest kirikukogust, kus eestlaste piiskop tutvustas maailmale Maarjamaad. Teema-aastal «Kaheksa sajandit Maarjamaad» tuletagem meelde käidud teed ja mõelgem sellele, kuidas Maarjamaad edasi ehitada, soovitavad korraldajad.
Maarjamaa 800 teema-aasta avati neitsi Maarja sünnipäeva eelõhtul 7. septembril 2014 Pirita kloostris Maarjamaa vespriga.
Kristlastele oluline tähtpäev on tulekul 2017. aastal, mil tähistatakse reformatsiooni 500. aastapäeva ja mille ettevalmistused Euroopas on käimas.
Peapiiskop emeeritus Andres Põder istutas 2012. a reformatsiooni sünnikohta Wittenbergi Saksamaal Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku nimelise puu, mille juures on mälestustahvel piiblitsitaadiga «Kes Issanda kotta on istutatud, need lokkavad meie Jumala õuedes» – Psalm 92:14.
Lutheri aeda istutatakse eri maailmajagudest pärit 270 puud, 230 puud istutatakse Wittenbergi linna vanade kindlustuste haljasaladele.

Põllumeestel oma teema-aasta
Oma teema-aasta on esile toonud ka põllumajandusministeerium. 2015. aasta kui rukkiaasta kuulutati välja jaanuaris Tallinnas Raekoja platsil. Seda sündmust tähistati 1,8 meetri pikkuse rukkileiva lahtilõikamisega. Rukkiaasta avasündmuseks sai krahv Bergi 170. sünniaastapäevale pühendatud konverents Sangastes 14. veebruaril.
Rukkiaasta raames toimuvad rukist populariseerivad üritused, konverentsid ja õppepäevad. Samuti tutvustatakse rukkitooteid Eesti paviljonis Milanos toimuval maailmanäitusel EXPO 2015.
Rukis on eestlaste toidulaual olnud aastasadu, kuid viimasel kümnendil on selle kasvatamine Eestis vähenenud. Eesti Rukki Selts (ERS) peab oluliseks tuua rukis eestlaste toidulauale tagasi.
Rukkiaasta töörühma kuuluvad ERSi, Olustvere teenindus- ja maamajanduskooli, Eesti Taimekasvatuse Instituudi, Eesti Põllumajandusmuuseumi ning Sangaste valla ja sealsete asutuste juhid.
Sirje Semm

See ongi võit, mis on võitnud ära maailma – meie usk. (1Jh 5:4c)