Esileht » Elu ja Inimesed » Ühiskond »

Teeäärne prügi ei ole silmale ilus vaadata

19.05.2006 | | Rubriik: Ühiskond

Tean, et ma enam kunagi prügi maha ei viska. Just sellise teadmise saavad need, kes kevaditi heast tahtest ja täiesti vabatahtlikena Eesti teeääri koristama tulevad ning selle töö raskust kogeda saavad.

Nii kogunes aprillikuu viimasel laupäeval tubli hulk Kaarli, Haapsalu ja Lääne-Nigula koguduse noori Narva maanteele teeääri koristama. Võimalus osalemiseks sai teoks koostöös sihtasutusega Õpilasmalev ning teehooldusfirmaga Üle.

Päev läbi töötamist 6kilomeetrisel lõigul oli raske ja vaevarikas. Noored püüdsid anda endast parima, aga siiski jäid väikesed lõigud sel päeval koristamata ning osa noortest oli veel ka pühapäeval tööd lõpule viimas.

6 km ja 6 koormatäit

Kuus kilomeetrit ei ole pikka maa, aga prügihulk sellel lõigul oli märkimisväärselt suur. Autod vedasid ära 6 koormatäit prügi. On teada, et seda lõiku läbivad prügiautod on mõnikord hooletult kaetud, ent teepervedel vedelev prügi pole ainuüksi neilt autodelt pärit. Kindlasti on ka mõtlematud inimesed «panuse» andnud, sest prügilateest edasi pole olukord oluliselt parem. 

Nukraks ning nõutuks teeb see, et olukord ei ole kolme aasta jooksul, mil kampaaniat on korraldatud, paranenud. Oli tunne, et võrreldes eelmiste aastatega on asi isegi hullemaks läinud. Milline sõnum sunniks inimest pisutki mõtlema enne, kui ta üleliigse plastpudeli või kohvitopsi autoaknast välja viskab?

Noored, kes teeäärtes igal kevadel koristamas käivad, on ikka öelnud, et nüüd ei viska enam kunagi prügi autoaknast välja. Aga see ei mõjuta neid, kes koristamas ei käi. Nendeni sõnum ei jõua. Nemad ei tea, kui raske ja aeganõudev on teeäärte koristamine.

Hoiame teeääre puhtana

Oleme omakeskis arutanud, kas ehk sõnum, mida noorte inimestega soovime täiskasvanutele öelda, pole mitte iseenese vastu pöördunud. Inimesed näevad, et kevadel keegi nagunii koristab ära, pole probleemi. Justkui selle väite kinnituseks visati koristavate noorte silme all pudel autoaknast välja. Tegi siis keegi enese arvates nalja või leidis tõesti, et koristavad ju kohe ära.

Noorte sõnum autosõitjatele on siiski hoopis teine. Kas tee ääres palehigis rasket tööd tegevad noored inimesed ei ole piisavalt mõtlemapanev, et prügi mitte enam aknast välja visata, vaid lähima prügikonteinerini oodata. Või mõeldagu vähemalt keskkonnale või  esteetilisele pildile, millel turistivoogude Eestisse meelitamiseks hoolega silma peal peaks hoidma.

Igatahes suur tänu tublidele noortele, kellele läheb korda nende ümber toimuv. Kõik, kes sel korral osalesid, teavad, kui raske töö on prügikorjamine. Siiski avaldasid nad lootust, et uuel aastal tulevad taas, kui vaja peaks olema.

Siiri Mikk

 

NOORTE KOMMENTAARE

ELERI (17): See töö, mis me seal ära tegime, ei olnud küll suur, kuid siiski on oluline selle mõte ja eesmärk: meie Eestimaa puhtaks! Ma paneksin inimestele südamele enne mõelda, kui kommipaberi maha viskavad või prahti autost välja loobivad. Kas soovime tõesti elada iseenda prügi sees?

 

LAURA-LIISA (21):  Kindlasti ei meelita kedagi see, kui ta laupäeva hommikul peaks unisena maantee äärde prügi korjama minema. Sellepärast ilmselt seda enamik inimesi ka vabatahtlikult ei viljele. Need, kellele loomulik loodusest hoolimine koduse kasvatusega kaasa pandud, on samad, kes ka heal meelel lähevad aitama.

Prügimurele on kõige lihtsam lahendus see, kui me enam prügi autost välja ei viskaks.

Üks kommentaar artiklile “Teeäärne prügi ei ole silmale ilus vaadata”

  1. Külaline ütleb:

    Õige mõte!

Teie niuded olgu vöötatud ja lambid põlegu! (Lk 12:35)