Esileht » Arvamused » Juhtkiri »

Tee mõte teoks!

06.05.2009 | | Rubriik: Juhtkiri

Eriarvamuste ja -suundumuste koondamiseks on püütud ikka leida ühist nimetajat. Kristlikus maailmas on selle otsimise protsessist välja kasvanud oikumeeniline liikumine. Kirikutevaheline koostöö on nii rahvusvahelisel kui kohaliku paikkonna tasandil kasvatanud sallivust, üksteise arvestamist ja austamist ning mitmetel puhkudel pannud ka endale esitama küsimust oma identiteedi kohta. Kuid ühtsuses peitub ka jõud.
Oikumeenilise sisuga uurimusi on tehtud väga erinevates teoloogia distsipliinides. Kõige enam on vaidlusi tekitanud õpetuslikud ja moraaliteemalised käsitlused. See on ka mõistetav, sest eksistentsiaalsetele küsimustele vastuse otsimine annab kogu olemusele ja elutegevusele aluse. Mõjutajateks saavad konfessiooni traditsioonid või kohalik kultuuritaust.
Kristliku kunsti või muusika valdkonnas saavutatakse valutumalt ühine keel, kuigi mõni avaldusvorm võib olla võõras, raskesti mõistetav või lihtsalt mitte meeldida.
Õpetuslikes küsimustes lähtutakse oma maailmavaate kujundamisel tavaliselt kas kiriklikust seisukohast, mõne teoloogi arvamusest või mingist muust üldisest tõekspidamisest, praktilistes asjades toimib kristlane tavaliselt isikliku «hea usu» ajendil. Selle pikemaajaline ilming süvendab individualismi, mis seab mõnegi silmis kahtluse alla üldkirikus kehtivad seadused või nõuandvad otsused. Ollakse arvamusel, et endal on teada parem lahendus ja õigem tee.
Kuid kokkulepped on vajalikud nii liikluses, naabritevahelises suhtlemises, äriprojektide sõlmimisel kui ühise eesmärgi seadmisel. Ligi paarisaja inimese osalusel valminud EELK arengukava 2008–2017 seab ülesandeid kõigis kirikuelu valdkondades lähemaks kümneks aastaks. Kui reaalsed on aga seatud eesmärgid? Või kui tõsiselt pingutatakse eesmärgi saavutamise nimel? Riigieelarve kärpimise eeskujul võib mõnigi mõtelda kiriku tegevuse «negatiivsele arengukavale». Eesmärgi püstitus peab ju olema realistlik. Kas suudame kirikuna tegutseda ühiskonna erinevatel tasanditel, et ei hägustuks põhitegevus – Jumala sõna kuulutamine ja tema armuvahendite jagamine?
Kodanikualgatuse korras asutati 2003. a Ühiskondliku Leppe sihtasutus, mis hiljem muudeti Eesti Koostöö Koguks. Eesmärgiks seati pikaajalisest arengust huvitatud valitsusväliste organisatsioonide koostöövõrgustiku loomine ja ligi 70 erineva osalise seisukohtade teadvustamine, kooskõlastamine ning selle alusel hinnangute ja ettepanekute kujundamine riigi tuleviku võtmeküsimustes.
Eesti Koostöö Kogu üheks osapooleks on ka Eesti Kirikute Nõukogu. Kas kirikud peavad vajalikuks ja omavad ressurssi sellises koosluses osalemiseks, et aidata kaasa Eestis kodanikuühiskonna kujundamisel ning osalus- ja esindusdemokraatia vahelise dialoogi tihendamisel? Millised on kirikute võimalused olla ühiskonnas aktiivsed tegijad?
Äsja toimunud mõttetalgute eesmärk oli ju samuti kutsuda inimesi esitama uusi ideid, mille rakendamine võiks muuta meie elu inimväärsemaks. Vajadus ühiskonnas sõna sekka öelda näib olevat, kuid mis innustab seda tegema? Kuidas saame toetada kristlikku tegevust meedias, kaplaniteenistuses, hoolekandes, sõnumi kandmist kunstis või muusikas?
Üheks heaks näiteks oli kindlasti kirikute nõukogu eluväärtuste töörühma poolt korraldatud mälestuskontsert lahkunud lastele, kes elavad edasi meis. Kontserdil kanti ette Mart Siimeri kantaat «Lapsed vaatavad maailma pääle…», millest said märtsis osa kohalolnud Tallinna metodisti kirikus või televisiooni vahendusel televaatajad. Küllap oli esitatu üks parim viimase aja kristlik uuslooming. Veel kord tänusõnad idee autoritele, kaasaaitajatele ja muusikutele!
Tähelepanu äratas jõulusõim ja ristitee käimine Tallinna vanalinnas. Alati on rohkesti kaasamõtlejaid ja kommenteerijaid ajalehtedes avaldatud religioosse sisuga artiklitele.
Nelipüha aega ilmestab Saku Suurhallis Lootuse festival. Alates maikuust on suvel taas teeliste kirikute raames avatud pühakodade uksed. Korrastatud kirikuaiad kannavad endas mõjuvat sõnumit pühendunud ristiinimestest. Kindlasti on koguduste äsjavalitud juhtorganite uutel liikmetel värskeid ideid kiriku elu kujundamiseks. Mõnikord piisab vähesest, et anda luitunud asjale uus jume. Kristuse tunnistamiseks on rohkeid võimalusi ka eeloleval suvel. Andkem oma panus heade mõtete teostamiseks.


Einar Soone,
piiskop

Kristus Jeesus on kõrvaldanud surma ning on evangeeliumi kaudu toonud valge ette elu ja kadumatuse. (2Tm 1:10)