Esileht » Elu ja Inimesed » Kirikuelu »

Teavitajad hoiavad annetusratta pöörlemas

18.02.2015 | | Rubriik: Kirikuelu

Teavitustööga tegeleb SMSis terve osakond paljude spetsialistidega. Pildil on teavitajad külas EELK Misjonikeskuses. Joanna Lindén-Montes

Jaanuari keskel külastas EELK Misjonikeskust bussitäis Soome Misjoniseltsi (SMS) teavitajaid. Reisi eesmärk oli näha oma silmaga, mis tööd seltsi seitse misjonäri Eestis teevad, sest teavitajad vastutavad ka misjonitööks vahendite kogumise eest.

«Kui kümmekond aastat tagasi kuulusid kirikusse pea kõik soomlased, siis nüüd pole see enam enesestmõistetav,» selgitas Soome luterliku kiriku misjoniorganisatsiooni varadehankimise korraldaja Maarit Mäenpää. «Ei teata ka, mis on misjonitöö. Oma silmaga Eesti olukorda nähes oskame paremini aidata. Meie annetajad tahavad täpset tagasisidet, kuidas on nende abi konkreetselt mõjutanud inimeste elu siin.»
Kolleegiga nõustub teavitaja Maria Palmusaari: «Varem sai SMS toetust ehk vähema vaevaga. Nüüd päritakse aru iga antud euro kohta, mitu protsenti sellest kuhu läheb.»

Mõtteviisi muutused
Soome Misjoniseltsi teavitusjuht Iiris Kivimäki tunnistab, et võrreldes aastaga 2007, mil temast kiriku teavitaja sai, on palju teisiti: «Tollal kehtisid meedias veel vanad reeglid, aga nüüd jälgivad inimesed suurte ajalehtede asemel kanaleid, mida ise soovivad. Kogu meediatarbimine on meelelahutuslikum. Enamik infost saadakse suhtlusvõrgustikest – kui sõbrad soovitavad, siis loen. Lähimatest mõttekaaslastest tekib oma maailm ja üldine teadlikkus on langenud.
Meedia hulka kuuluvad nüüd ka suhtekorraldus ja mainekujundus. Puutume kirikuski iga päev kokku turundamisega, sest kui kiriku infot pole seal, kust inimesed teavet hangivad, jääb kiriku info saamata. Misjonitöö turundamine tähendab, et püüame lihtsalt täpsemini ja selgemalt rääkida sihtkohtadest, mille jaoks raha kogume.»

Märksõnaks usaldatavus
Mäenpää lisab: «Peab tekkima usaldus, et asutus teeb head tööd, millest ka mina saan annetuse abil osa võtta. Paljud meie ustavad toetajad on teinud seda kogu elu. Küllap on neil keegi tuttav olnud kunagi misjonitööl ja kontakt on kestma jäänud. Aga järjest enam tuleb ise aktiivselt raha küsida: minna näiteks kaubanduskeskustesse, inimestele helistada, kasutada sotsiaalmeediat. Tuleb rääkida julgelt, et tegeleme selle ja sellega – tule osale ka, sest koos saame tehtud rohkem.»
Palmusaari sõnul on Soome luterlik kirik varasemast katsetavam: «Eriti pealinnas tuleb otsida uusi viise inimestele lähenemiseks. Teavitajatele on oluline aeg näiteks siis, kui käimas on kampaania «Kauneimad jõululaulud». Siis saame kirikusse laulma tulnutele selgitada ka kiriku tööd, sh rahvusvahelist tööd.
Kui tutvustasime noortefestivalil puuetega inimeste toetamise kampaaniat, läks noortele väga korda eakaaslaste elu Nepaalis ja see, mida evangeelium sealses kontekstis tähendab. Nad andsid oma napist taskurahast selle heaks isegi palumata.»

Inimnäoline kontakt
Kivimäki meelestki aitab toetamisele kaasa isikliku suhte tekkimine, aidates aru saada, millele võõras keskkonnas tähelepanu pöörata: «Mäletan siiani tutvumist peapiiskop Jaan Kiivitiga 1990ndail – kuidas ta rääkis kord raskustest, mida kogudused Eestis olid läbi elanud ning kuidas need avaldusid tema elus.
Mulle tundub, et kui kuskil on tegemist ehtsa asja ja innustunud inimestega, siis avanevad ka taevaluugid. Annetajad usaldavad selliseid asju ja soovi sellest teistega infot jagada. Hea on ikka alguse saanud vähesest: väike hulgake saab kuskil visiooni, asub tegutsema ning hakkabki pöörlema ratas, kuhu saame kõik oma aega ja vabatahtlikku tööd panustada nii, nagu kellelgi võimalik on.»

Jumala töö inimeste kaudu
Kivimäki tunnistab Soome kiriku eeliseid teavitustöös võrreldes EELKga, sest seal on kirikumaksu kaudu olnud võimalik rajada süsteemsust ja oskusi kõige muu kõrval ka sel alal. Samas ta tunnistab, et soomlastel omakorda on palju õppida vabatahtlike innustusest ja pühendumisest Eesti kirikus.
«Küllap on ELi majanduslik olukord tulevikus veelgi kehvem. Oluline on siiski, et ei klammerdutaks ainult oma vajaduste nägemise külge. Alles koos tegutsedes saame aru, et oleme tegelikult ühe ja sama Kiriku liikmed,» mõtiskleb teavitusjuht ja küsib: «Kas Eestis on tööd, kus kogutakse raha veel nõrgemas olukorras olevate kirikute jaoks? Usun, et seda tööd hoiab püsti ikkagi Jumal.»
Piret Riim

Kristus Jeesus on kõrvaldanud surma ning on evangeeliumi kaudu toonud valge ette elu ja kadumatuse. (2Tm 1:10)