Teadus ilukirjanduse kaudu
/ Autor: Kätlin Liimets / Rubriik: Elu ja Inimesed / Number: 7. oktoober 2020 Nr 38 /
Teoloogist kirjaniku Meelis Friedenthali paarikümne aasta jooksul erinevates väljaannetes avaldatud jutustused on koondatud kogumikku „Kõik äratatakse ellu“.
Teaduse poolt kätte ulatatud tööriistu ilukirjanduse heaks kasutav Meelis Friedenthal esitles Eesti Kultuurkapitali toetatud kogumikku Tartus kirjandusfestivalil Prima Vista. Üksteist lugu on kirjutatud ajavahemikus 2001–2020 ja esmakordselt jõuavad huvilisteni jutt „Suve tagasitoomine“ ning enne itaalia keeles ilmunud „Pehme“. Varem jutustusi lugenud võivad üllatuda, sest paari loo puhul on muutunud lõpp.
Kolm kogumiku lugu on pälvinud Eesti Ulmeühingu aastaauhinna Stalker (2005, 2018, 2019). Tutvustavas vestluses ulmekirjanduse eksperdi Raul Sulbiga ütles Friedenthal, et ulmekirjandus on tekitanud temas eelkõige imelisuse tunde ja seda on ta ka ise püüdnud oma tekstidesse panna, ent ei pea end otseselt ulmekirjanikuks: „Pole soovinud end kindlalt mingi žanri kirjutajaks paigutada. Pigem asetanud end n-ö piiri peale. Piiripealsus on ka pidev teoloogia teema ja ilukirjandus on andnud võimaluse teadustulemusi populariseerida.“
Lisaväärtuse annavad kogu illustreerivad (pärinevad raamatust „Sapientia picta“, tõlkes: „Joonistatud tarkus“) embleemid, mille puhul on tegemist varauusajal levinud omalaadse meditatsioonivormiga ehk pilt väljendab kokkusurutud kujul keerulisi mõtteid. Esitlusel kuvati videokunstnik Jaanus Kaasiku poolt animeeritud embleemid seinale ja piltidest inspireeritud luulet esitas Øyvind Rangøy.
Et juttude teemadering on kirev, siis leiavad kindlasti ka ristiinimestest kirjandushuvilised endale sobiva lugemisvara. Soovitada võib lugu, mille peategelane on Tartus 16. sajandil tegutsev Melchior Hofmann („Kasuksepp“), aga ka „Inglit“ ja kogu nimijutustust „Kõik äratatakse ellu“.
Kätlin Liimets
