Esileht » Arvamused » Kolumn »

Teadmisi religioonist on tarvis

22.06.2004 | | Rubriik: Kolumn

Religiooniõpetus üldhariduskoolis on aastate vältel aeg-ajalt põhjustanud üsna elavat debatti Eesti erinevates meediaväljaannetes.
Eesti Kirikute Nõukogu on sõnastanud 2002. aastal oma religiooniõpetuse platvormi, milles nähakse eesmärgina seda, et mittekonfessionaalsest religiooniõpetusest võiks saada üldhariduskooli õppekava orgaaniline koostisosa. Praegu õpetatakse religiooniõpetust erinevate nimede all Eesti koolides valikainena. Ja nagu elu näitab, ei taga valikaine staatus alati seda, et ka soovijate olemasolu korral tunnid tegelikult algaksid.
Eesti Kirikute Nõukogu möödunudnädalasel väljasõiduistungil Ridalas oli religiooniõpetuse teema taas luubi all. Seda ka aspekti tõttu, millest tavaliselt vähem räägitud on. Nimelt, et õpilased võiksid järjest mitmeusulisemaks muutuvas Euroopas ja Eestis saada adekvaatse pildi kristlusest ja teistest religioonidest selleks, et ära hoida religioossete äärmuste toodetava sallimatuse sündroomiga kaasaminekut.
Euroopa religioosse mitmekesisuse esitatavaid väljakutseid Eesti haridusele käsitles oma ettekandes haridus- ja teadusministeeriumi teaduse ja kõrghariduse osakonna juhataja Jaan Kõrgesaar. Kõrgesaare hinnangul on Eesti kooliõpe multikultuursuse ja religioonide piiritlemisoskuse alal tegemas esimesi samme, kuivõrd multikultuursusvajadus pole uute immigrantide näol piisavalt kandadele astunud. «Tuleb loota, et kõik Eestis esindatud konfessioonid annavad oma panuse ühistöösse eesmärgil vältida religiooni vägivallasuunalist ärakasutamist äärmuslaste poolt,» ütles Jaan Kõrgesaar.
Tänase seisuga ei ela Eestis kuigi palju teiste religioonide esindajaid. Ometigi ei pääse ka Eesti Euroopa Liidus olles ilmselt neist pärinevate immigrantide lainest. Ja kui see tuleb, on juba hilja hakata tutvustama noortele seda, kuidas nendega koos rahumeelselt elada.
Monoliitselt ühesuguse kristliku kultuuritaustaga Euroopat ei eksisteeri enam ja seetõttu pole ajaloost tuntud konfessionaalne usuõpetus ilmalikus koolis enam võimalik. Küll aga ei tähenda ilmalik kool seda, et kasvavad põlvkonnad peaksid jääma ilma teadmistest nendegi kultuuri kujundanud kristluse ja teiste Euroopas levinud religioonide kohta.
Sest religioon mängib ka vormiliselt ilmalikustunud ühiskonnas jätkuvalt väga suurt rolli. Ja et religiooni pinnalt kujunevad konfliktid ei haaraks lihtsustatud tõdede varal kaasa teadmisteta inimesi, on neil religioonialaseid teadmisi hädasti tarvis.
Tauno Teder

Kristus Jeesus on kõrvaldanud surma ning on evangeeliumi kaudu toonud valge ette elu ja kadumatuse. (2Tm 1:10)