Püha Jumal, me täname, et tohime taevaminemise pühale mõeldes olla kindlad selles, et Sina saadad ja juhid meid eluteel! Anna meile ikka lootust selles, et parem on ees. Ole juhtimas meid elu rõõmudes ja muredes. Sinu ette kanname palves usuteaduse instituudi uue rektori Ove Sanderi. Ole teda uues ametis juhtimas ja õnnistamas.
Mõte pühapäevaks
Ülendatud Issand
Kaido Soom - 16.05.2012
Rubriik: Mõte pühapäevaks
Taevaminemise püha ehk rahvapäraselt ka suure ristipäeva sisu ja toimumise aeg – 40 päeva ülestõusmispühadest – on saadud Apostlite tegude raamatust (Ap 1:3–11), kus kirjeldatakse, kuidas Kristus võeti taevasse.Jeesus on astunud taevasele troonile ja istub nüüd Jumala paremal käel. Temale on antud kogu meelevald taevas ja maa peal. Miski ei suuda meid lahutada Jumala armastusest.
Südame kõne Jumalaga
Kaido Soom - 09.05.2012
Rubriik: Mõte pühapäevaks
Inimestega suheldes olen märganud, et osale meist tundub palvetamine olevat imelik ja äärmuslik tegevus. Samas kui mõelda, tähendab palvetamine kõnelust Jumalaga. Kõigi oluliste inimestega oma elus me räägime. See on elementaarne osa suhtlusest.Kui keegi meiega ei räägi, siis on see märk suhtluskriisist ja sageli ka vihatunnetest. Sel juhul me küsime, mis on viga, et meiega ei kõnelda, ja asume otsima lahendusteid selleks, et suhtlus taastada või siis lõpetada. Seega on iga vähegi olulise inimesega rääkimine tähtis. Kui me teda silmast silma ei näe, siis helistame või kirjutame talle, et suhtlust alal hoida.
Taevariigi kodanikuna maailmas
Kaido Soom - 02.05.2012
Rubriik: Mõte pühapäevaks
Saabuva pühapäeva ladinakeelne nimi Cantate ('laulge') tuleb psalmist 98, kus on öeldud: «Laulge Issandale uus laul, sest ta on teinud imetegusid.» Kristlane mõistab, et meie elus ei ole kõik ratsionaalselt seletatav, vaid selles maailmas on imed. Kristuse surnuist ülestõusmine oli suurim ime. Sellega andis Jumal inimesele lootuse igavesele elule.Kristus oli teerajajaks igavesse ellu. Need, kes usuvad tema nimesse, võivad kord pärida elu jumalariigis ja kohtuda seal enda eel läinud armsatega. Usk aitab vaadata edasi tulevikku, mis on parem ja ilusam. Juba selles elus ja siin maailmas on inimene taevariigi kodanik ja võib loota Jumalale.
Jumala rahva koduigatsus
Kaido Soom - 25.04.2012
Rubriik: Mõte pühapäevaks
Psalmi antifoonist (Ps 66:1) saadud pühapäeva nimi Jubilate ('hõisake') väljendab ülestõusmisaja iseloomu: kristlane on kutsutud Jumalat kiitma ja ülistama. Kristus oli surnud ja ta elab. Sellele mõtlemine aitab inimesel tõsta oma pilgu selle maailma raskustelt ja kannatustelt üles Jumala poole. Jumala käes on meie saatus ja tema käest tuleb jäädav võit: igavene elu Jumala riigis.Nii on kristlane kahe maailma kodanik. Selle maailma kodanikuna peame elus kannatama raskuste käes. Meidki vaevavad haigused, kannatused ja probleemid inimestega. Lahkunud lähedaste leinamine teeb sageli hinge kurvaks.
Hea karjane
Kaido Soom - 18.04.2012
Rubriik: Mõte pühapäevaks
Inimese elu üks põhivajadusi on turvatunne. Paraku tunneme sageli, et me ei saa olla milleski eriti kindlad, ning tihtipeale tekitab tulevik hirmu.Sellistel elu keerulistel hetkedel on hea teada, et Jumal kannab meie eest hoolt. Jumal on hea ja armastav. Nii on ajaloos kutsutud Jumalat heaks karjaseks. Jumal on karjane, kes juhib ja kannab hoolt inimeste eest. Võime teda kõiges usaldada, sest karjane on oma lambukeste poolel ja kannab nende eest hästi hoolt. Ka siis, kui meie eksime ja läheme õigelt teelt kõrvale, ei jäta ta meid maha, vaid juhib tagasi eluteele.
Ülestõusnu tunnistajad
Kaido Soom - 11.04.2012
Rubriik: Mõte pühapäevaks
Ülestõusmispühad olid jüngrite jaoks ootamatud. Keegi polnud valmis selleks, et Jeesus tõuseb surnuist üles.Jüngrite põhituumik oli kohtunud Jeesusega ülestõusmise pühapäeval, kuid oli ka neid, kes polnud veel näinud ülestõusnud Issandat. Neil oli valida, kas uskuda kaasjüngrite sõna peale või mitte uskuda.
On loomulik, et nende hinges oli kahtlus. Mida peaks tähendama jutt Jeesuse surnuist ülestõusmisest? Kas ta on tõesti üles tõusnud?
Kristus on surnuist üles tõusnud!
Kaido Soom - 04.04.2012
Rubriik: Mõte pühapäevaks
Selles maailmas oma alati oma rõõme ja oma muresid. Elus on oluline näha mitte üksnes selle pahupoolt, vaid märgata ennekõike head ja ilusat. Ülestõusmispühad annavad selle hea märkamiseks palju põhjust.Pikk ja külm talv, mil kogu loodus on otsekui välja surnud, on seljataga ja võime märgata, kuidas ilm läheb iga päevaga üha soojemaks ja kogu loodus ilusamaks. See on kevadpühade märk elu võidust. Olgu talv ükskõik kui pikk, kord tuleb jälle kevad ühes tärkamise ja elu võiduga.
Aukuninga alandustee
Kaido Soom - 27.03.2012
Rubriik: Mõte pühapäevaks
Palmipuudepüha ja 1. advendipühapäeva evangeeliumitekstid jutustavad samast sündmusest ehk Jeesuse pidulikust sisenemisest Jeruusalemma.Sellega on näidatud, et tegu on Jeesuse elu tipphetke saabumisega.
Kristuse avalik tegevus oli algusest peale suunatud tema elu viimastele päevadele. Pühapäeva nimetus (ld dominica palmarum) tuleb päeva evangeeliumist, kus kirjeldatakse, kuidas inimesed tervitasid Jeruusalemma saabuvat Jeesust palmiokstega.
Kannatuse pühapäev ja paastumaarjapäev
Kaido Soom - 21.03.2012
Rubriik: Mõte pühapäevaks
Sel pühapäeval tähistame nii kannatuse pühapäeva kui ka paastumaarjapäeva. Eesti rahvas mälestab küüditamisohvreid.Kannatuse pühapäevaga algab suure nädala lõpuni jätkuv kannatusaeg. Jeesuse kaasaegsed ei mõistnud tema olemust ega ülesannet, aga kivi, mille ehitajad tunnistasid kõlbmatuks, saab nurgakiviks, millele toetub Kristuse kirik.
Jeesus on uue lepingu vahemees. Ta on surnud, et kokku koguda kõik Jumala laiali pillutatud lapsed. Kristus kannatas, et anda inimkonnale seda, mida vajame enim.
Paastumaarjapäeva teemaks on ingel Gabrieli ilmumine neitsi Maarjale, et kuulutada Jeesuse sündimisest. Sellest tuleb ka püha nimetus Issanda teenija.
Eluleib
Kaido Soom - 14.03.2012
Rubriik: Mõte pühapäevaks
Maslow lõi kunagi väärtuste hierarhia, mis näitab, et kõige olulisemad inimese elus on fundamentaalvajadused ehk söök ja jook. Kui need on täidetud, siis jõuab inimene «kõrgemate» vajaduste rahuldamiseni.Selles ühenduses võib mõista inimeste muret oma igapäevase elu pärast, mis on Eestis saanud juba nii suureks, et läinud nädalal halvas streik mõneks ajaks meie elu.
Kunagi ei saa öelda, et söögil ja joogil pole tähtsust ning et inimene peab nende puudumisest hoolimata olema rahul ja õnnelik.