Armas Jumal, palume, et meie emakeele väljendusrikkus ja ilu säiliks veel pikka aega ning rõõmustaks meid.
Teoloogilist
Palvest ja paastust
Illimar Toomet - 16.02.2010
Rubriik: Arvamus, Teoloogilist
Ma jaksan ikka veel üllatuda iga-aastaste üleskutsete peale olla jõuluajal tähelepanelikum ja hoolivam, mõelda oma lähedastele jms. Aga pärast jõule? Oleme harjunud poliitikutega, kelle hoolivus tärkab just valimiskampaania ajaks, ja mõistame samas suurepäraselt, et hoolimine ja armastus saab olla üksnes püsiv ellusuhtumine, mitte kampaania. Tuhkapäeval algab nelikümmend päeva kestev paastuaeg, mil kõiki kristlasi kutsutakse üles paastuma ja palvetama. Milleks?Eile oli küünlapäev ehk küünlamaarjapäev
Peeter Paenurm - 02.02.2010
Rubriik: Uudised, Teoloogilist
Vanasti pühitseti just selle päeva teenistusel järgneva aasta kirikuküünlad.Päeva täpne nimetus on Issanda templissetoomise püha, mil meenutatakse Luuka evangeeliumis (2:22–33) talletatud sündmusi Jeruusalemmas 40 päeva pärast Jeesuse sündimist. Maarja oli pärast sünnitamist ettenähtud päevad kodus ja nüüd läksid nad kogu perega templisse Jumalat tänama ja korrakohast ohvrit tooma. Pühakojas kohtasid nad Siimeoni ja Hannat, kes tunnistasid lapse erilisest missioonist.
Paul Tillich – kristluse kaitsja
Vallo Ehasalu - 11.11.2009
Rubriik: Teoloogilist
Luues teoloogiat modernse aja kristlusevastaste rünnakute all, oli Tillich üks suuremaid kristluse kaitsjaid 20. saj. Tema südameasi oli leida uus keel, milles rääkida Jumalast.
Paul Tillich sündis 20. augustil 1886 Brandenburgis Starzeddeli külas kirikuõpetaja pojana. Teoloogiat ja filosoofiat õppis Berliini, Tübingeni, Breslau (Wrocławi) ning Halle ülikoolis. Doktoridissertatsiooni kaitses 1910 ja habiliteerus 1915. a.
Halle ülikoolis mõjutas teda sügavalt dogmaatik Martin Kähler. Ajal, mil valitses liberaalteoloogia, laskis Kähleri piibliteloogiline lähenemine jääda Tillichil mõjutamata sellest kristluse põhisisu küsitavaks tegevast teoloogiasuunast, uskuda Jeesusesse ilma tõestusteta, samuti inspireeris Tillichit Kähleri keskendumine õigeksmõistmisele ainuüksi usust. Tillichi edaspidises eksistentsialistlikus mõtlemises sai sellest «õigeksmõistmine kahtlusest» – kahelda maailmas, iseeneses, tungida edasi Jumala poole.
Ühe poolmüstiku sammukajas Toomele kogunedes
Liina Raudvassar - 07.10.2009
Rubriik: Teoloogilist
Sel aastal – ja õigusega – tahetakse tasa teha seda, mis nõukogude olevikus tegemata jäi. Uku Masingu 100. sünniaastapäeva tähistades on ürituste ring, mille ühiseks eesmärgiks ikka Masingust mõelda, tõesti lai.
«Ülikool peab auasjaks oma kunagise noorima professori mitmekülgse loomingu ja filosoofia meenutamist,» rõhutas kalendrisügise algusesse seatud teaduskonverentsi «Uku Masing 100» üks peakorraldajaid, kirjandusteooria dotsent Arne Merilai.
Tartu Tähtvere vaimuhiiglaseks nimetatud teoloogi, luuletaja, folkloristi ja polügloti Uku Masingu talendi austajaid (või vähemalt sellest huvitatuid) jagus kunagise Tartu toomkiriku kooriruumi, tänasesse ülikooli ajaloomuuseumi valgesse saali hommikust hiliste õhtutundideni. Nõnda, et kohati oli istekohtagi raske leida.
Ei tea, kas kunagi ka Uku enda loengus seda ette tuli, küll aga näiteks tema õpilase teoloogiadoktor Toomas Pauli auditoorium ei mahtunud alati etteantud ruumi. Dr Paulil oli ka sel konverentsil au esikettekanne pidada. Masingust Piibli tõlkijana kõnelema asudes nimetas Paul ennast soojendusbändiks, mis katab aja enne, «kui tõsiseks läheb». Tõsiseks läks siiski juba Pauli ettekandega.
Intuitsiooni ülistus
Usust ja ei miskist muust
Uku Masing - 07.10.2009
Rubriik: Kultuuri elu, Teoloogilist
Sina, Jeesus, hõbedaste silmadega,
kui Sa sõrmil hoides vikerkaare ringe
käisid kõrves, siis ei tunnud inglid ega
Jumal enam isegi maad seda neetut.
Käisid vaikselt, oi kui tasa, järve teetut,
et vaid marus rohtu sattund kalamaimu,
kes just Sinu palve kõrval vaakus hinge,
koju viia. Aga teest tal polnud aimu.
Kandsid teda iga kalapesa suule,
hulga aega silmad vajund vette maha.
Kui ta viimaks koju jõudis, ytles: Kuule,
Sinu peost ma enam minnagi ei taha.
Jeesus, kordan nagu silitust Su nime
pimedusse, lambile ja tähtedele.
Kas Sa tead, et Sinu sammudki vaid ime,
mäletad, et veri oli tulihele?
Kõrverändur, naerdes kummardun Su ette,
panen kokku oma tolmust määrdund pihud.
Vaata mulle, köida Surnumere vette
vesiroose taevassuured valged vihud.
Rõõmu pole suuremat kui kuulatada
kuidas lauldes kõnnid läbi leige õhu,
põlvitada kui näen kuskil Sinu rada
yle õitsma löönud surnuluude põhu,
armastada Sind just nagu puid ja tähti,
nagu sõudmist poole pilvi seatud ranna.
Ytle, kas siis kui Sind yles tõusnud nähti,
maa veel oli tumm all Maarja pruuni kanna?
19. VIII 1934
Uku Masing «Luule»II,
Ilmamaa 2001
Kõige parema tujuga kirjutatud laul
Ingvar Luhaäär - 07.10.2009
Rubriik: Kultuuri elu, Teoloogilist
Ingvar Luhaäär: Teie esimene luulekogu ilmus 1935. aastal. Pealkiri «Neemed Vihmade lahte» on poeetilisemaid eesti luules.
Uku Masing: See on üks petmispealkiri, et ta liiga selge ei oleks. Kuu peal on üks Vihmade meri. Ma oleksin võinud ka «Vihmade merre» kirjutada, aga siis oleks see otsekohe arusaadav olnud, et kus see Vihmade meri ikka on. Ma panin «Vihmade lahe» asemele ja siis ei tulnud keegi inimene selle peale, et see nimi on Kuu pealt. «Neemed» tähendab muidugi neid katseid midagi taibata, üksikuid luuletusi või tsükleid.
Mulle tunduvad siit kogust eriti tähenduslikena ja esileküündivaina kolm küllaltki erinevat luuletust. «Pillipuhujad oleme need…» – ilmselt kõige stiilipuhtam näide ekspressionismist eesti luules –, siis luuletus, mis algab: «Sina, Jeesus, hõbedaste silmadega», ja raamatu lõpuluuletus «Kuuskümmend kaheksa tiiru…».
Lauri Sommer: Uku hilisluule elutundest 6.
Lauri Sommer - 23.09.2009
Rubriik: Järjejutt, Teoloogilist
Online uudised
Kuulutused
Viimane number
