Armas Jumal, aita leida lahkeid annetajaid, et restaureerida Paistu kiriku altarimaal.
Järjejutt, Teoloogilist, Hingehoid
Issand, anna meile oma armastav pilk
Fanny de Sivers - 30.03.2010
Rubriik: Teoloogilist
Prantsuse vaimulike seas torkab silma üks eripärane mees, keda vahel nimetatakse lõnguste ja sulide hingekarjaseks: Guy Gilbert, kes pühendab oma elu ja tegevuse asotsiaalsete noorte kasvatamisele.Lugeja küsib
EK - 30.03.2010
Rubriik: Arvamus, Teoloogilist
Miks budism on halvem? See on ju ka tore usk. Miks budism taevasse ei vii?Erinevatel religioonidel on ka erinevad lähenemisteed eksistentsiaalsetele küsimustele. Budism ei rõhuta taevast, vaid seal oodatakse nirvaanat. Kristlus kõneleb seevastu igavesest elust. Kristluse keskne põhimõte on lunastus: see tähendab, et inimene saab oma eksimused andeks ja pääseb igavesse ellu tänu sellele, et on Kristuse poolt lunastatud.
Kristus suri ristil inimese eest ja kandis meie patud. Kes sellesse usub ja on ristitud, see pääseb igavikku. Usu läbi ja Püha Vaimu toel suudab inimene ka oma elu muuta. Seega on lähenemisteed neil kahel religioonil piisavalt erinevad.
Maarjapäev kutsub meid mõtlema Jeesuse emale
Arne Hiob - 23.03.2010
Rubriik: Teoloogilist
Paastumaarjapäeval tahame taas meenutada Jeesuse ema Maarjat, kes on aeg-ajalt jäämas oma kuulsa poja kõrval unustuse hõlma. Teenimatult, sest paastumaarjapäev (25.Piibli mõjust eesti keelele, 8. osa
Toomas Paul - 16.03.2010
Rubriik: Järjejutt
(Algus EK nr 4, 27.01.2010.)«Pühade» asendamine millegi arusaadavamaga näib eesti keele seisukohalt vältimatu. Vestringi16 ja Hupeli sõnaraamatus17 ei ole sõna «püha» kasutamist isiku kohta fikseeritud, kuigi kirikukirjanduses ta selles tähenduses esines.
Ka täielikkust taotlev Wiedemann annab «püha» puhul ainult kaks võimalust: kõigepealt on ta omadussõna18, nimisõnana üksnes pühade päevade tähenduses19. Nii on see ka tänapäeval.20 Tavaline inimene ei tule selle pealegi, et usutunnistuses võiks sõna «püha» olla mingis arhailises tähenduses.21
Piibli mõjust eesti keelele, 7.osa
Toomas Paul - 09.03.2010
Rubriik: Järjejutt
Algus EK nr 4, 27.01.2010.Kuigi humanistid Laurentius Valla ja Reginald Pecock seadsid XV sajandil teksti apostlitelt pärinemise kahtluse alla ja Rotterdami Erasmus avaldas 1533. aastal kriitilise uurimuse Explanatio Symboli, quod dicitur apostolorum ning Calvin oli nendega sama meelt, ei nõustunud Luther sellega ning jäi lõpuni kindlaks, et tegemist on kaheteistkümne apostli enda poolt sõnastatud õpetuse kokkuvõttega.6
Kui sanctorum on genitiiv sõnast sancti, siis oleks ainsus maskuliin sanctus ning mõeldud pühi isikuid, kellega me oleme ühendatud vaimus: «Seepärast ka meie, kelle ümber on nii suur pilv tunnistajaid (kr μάρτυς)...» (Hb 12:1).
Piibli mõjust eesti keelele, 6. osa
Toomas Paul - 02.03.2010
Rubriik: Järjejutt
(Algus EK nr 4, 27.01.2010)Aleksandria Clemens seletab, et Kristus kui Logos on kõigi tähtede summa. Kuna sellist sümboolikat kasutati Jumala kõikehõlmavuse tähistamiseks – talmudis spekulatsioonid Gn 1:1 akusatiivi väljendav תא «taeva ja maa» ees kui heebrea tähestiku esimene ja viimane aabe, seega universumi põhielemendid. Siin oleksid vastavad aaped mõistetavuse huvides kreeka tähestiku omadega asendatud ja vastaks Kristuse Pantokraatoriks (UTs ainult Ilmutusraamatus, 9 korda) nimetamisele. VTs ütleb enda kohta nõnda Jumal Js 41:4 ja 48:12, eriti sarnaselt Js 44:6b «Mina olen esimene ja viimne, ja ei ole muud Jumalat kui mina.»
Piibli mõjust eesti keelele, 5.osa
Toomas Paul - 22.02.2010
Rubriik: Järjejutt
(Algus EK nr 4, 27.01.2010.)Palju on aga vastuseta küsimusi. Näiteks: kas sõna päev mitmusevormide metafoorne kasutus tähenduses '(elu)aeg' oli eesti keelele juba enne piiblikeelega kokkupuutumist omane või mitte? kuidas on sõnade vaim ja hing soomeugriline taust mõjutanud vastavaid sõnu sisaldava piiblifraseoloogia kujunemist? Mõndagi põnevat on veel avastada.
Nüüd ka paar konkreetset näidet lahtiseletatult.
Metsaline, metsalise kuju, märk ja arv
Ilmutusraamatust on läinud käibesse väljendid metsaline, metsalise märk ja metsalise arv.
Palvest ja paastust
Illimar Toomet - 16.02.2010
Rubriik: Arvamus, Teoloogilist
Ma jaksan ikka veel üllatuda iga-aastaste üleskutsete peale olla jõuluajal tähelepanelikum ja hoolivam, mõelda oma lähedastele jms. Aga pärast jõule? Oleme harjunud poliitikutega, kelle hoolivus tärkab just valimiskampaania ajaks, ja mõistame samas suurepäraselt, et hoolimine ja armastus saab olla üksnes püsiv ellusuhtumine, mitte kampaania. Tuhkapäeval algab nelikümmend päeva kestev paastuaeg, mil kõiki kristlasi kutsutakse üles paastuma ja palvetama. Milleks?Piibli mõjust eesti keelele, 3. osa
Toomas Paul - 09.02.2010
Rubriik: Järjejutt
Algus EK nr 4, 27.01.2010.Piibliütlustele on tüüpiline, et paljud neist ei käibi suuliselt mitte originaalvormis, vaid keele- ja suupärasemaks mugandatud variantides.
Näiteks Õp 16:9 tõlge P 1739 (ja üldse vanemais trükkides) on innimesse südda mötleb omma tee peäle, agga Jehowa kinnitab temma sammud, eesti suuline normaalkuju aga inimene mõtleb, Jumal juhib, soomlastel Ihminen päättää, Jumala säätää, sakslastel Der Mensch denkt, Gott lenkt, inglastel Man proposes, but God disposes jne.
Online uudised
Kuulutused
Viimane number
