Armas Jumal, palume, et meie emakeele väljendusrikkus ja ilu säiliks veel pikka aega ning rõõmustaks meid.
Järjejutt, Teoloogilist, Hingehoid
Piibli mõjust eesti keelele, 7.osa
Toomas Paul - 09.03.2010
Rubriik: Järjejutt
Algus EK nr 4, 27.01.2010.Kuigi humanistid Laurentius Valla ja Reginald Pecock seadsid XV sajandil teksti apostlitelt pärinemise kahtluse alla ja Rotterdami Erasmus avaldas 1533. aastal kriitilise uurimuse Explanatio Symboli, quod dicitur apostolorum ning Calvin oli nendega sama meelt, ei nõustunud Luther sellega ning jäi lõpuni kindlaks, et tegemist on kaheteistkümne apostli enda poolt sõnastatud õpetuse kokkuvõttega.6
Kui sanctorum on genitiiv sõnast sancti, siis oleks ainsus maskuliin sanctus ning mõeldud pühi isikuid, kellega me oleme ühendatud vaimus: «Seepärast ka meie, kelle ümber on nii suur pilv tunnistajaid (kr μάρτυς)...» (Hb 12:1).
Piibli mõjust eesti keelele, 6. osa
Toomas Paul - 02.03.2010
Rubriik: Järjejutt
(Algus EK nr 4, 27.01.2010)Aleksandria Clemens seletab, et Kristus kui Logos on kõigi tähtede summa. Kuna sellist sümboolikat kasutati Jumala kõikehõlmavuse tähistamiseks – talmudis spekulatsioonid Gn 1:1 akusatiivi väljendav תא «taeva ja maa» ees kui heebrea tähestiku esimene ja viimane aabe, seega universumi põhielemendid. Siin oleksid vastavad aaped mõistetavuse huvides kreeka tähestiku omadega asendatud ja vastaks Kristuse Pantokraatoriks (UTs ainult Ilmutusraamatus, 9 korda) nimetamisele. VTs ütleb enda kohta nõnda Jumal Js 41:4 ja 48:12, eriti sarnaselt Js 44:6b «Mina olen esimene ja viimne, ja ei ole muud Jumalat kui mina.»
Piibli mõjust eesti keelele, 5.osa
Toomas Paul - 22.02.2010
Rubriik: Järjejutt
(Algus EK nr 4, 27.01.2010.)Palju on aga vastuseta küsimusi. Näiteks: kas sõna päev mitmusevormide metafoorne kasutus tähenduses '(elu)aeg' oli eesti keelele juba enne piiblikeelega kokkupuutumist omane või mitte? kuidas on sõnade vaim ja hing soomeugriline taust mõjutanud vastavaid sõnu sisaldava piiblifraseoloogia kujunemist? Mõndagi põnevat on veel avastada.
Nüüd ka paar konkreetset näidet lahtiseletatult.
Metsaline, metsalise kuju, märk ja arv
Ilmutusraamatust on läinud käibesse väljendid metsaline, metsalise märk ja metsalise arv.
Palvest ja paastust
Illimar Toomet - 16.02.2010
Rubriik: Arvamus, Teoloogilist
Ma jaksan ikka veel üllatuda iga-aastaste üleskutsete peale olla jõuluajal tähelepanelikum ja hoolivam, mõelda oma lähedastele jms. Aga pärast jõule? Oleme harjunud poliitikutega, kelle hoolivus tärkab just valimiskampaania ajaks, ja mõistame samas suurepäraselt, et hoolimine ja armastus saab olla üksnes püsiv ellusuhtumine, mitte kampaania. Tuhkapäeval algab nelikümmend päeva kestev paastuaeg, mil kõiki kristlasi kutsutakse üles paastuma ja palvetama. Milleks?Piibli mõjust eesti keelele, 3. osa
Toomas Paul - 09.02.2010
Rubriik: Järjejutt
Algus EK nr 4, 27.01.2010.Piibliütlustele on tüüpiline, et paljud neist ei käibi suuliselt mitte originaalvormis, vaid keele- ja suupärasemaks mugandatud variantides.
Näiteks Õp 16:9 tõlge P 1739 (ja üldse vanemais trükkides) on innimesse südda mötleb omma tee peäle, agga Jehowa kinnitab temma sammud, eesti suuline normaalkuju aga inimene mõtleb, Jumal juhib, soomlastel Ihminen päättää, Jumala säätää, sakslastel Der Mensch denkt, Gott lenkt, inglastel Man proposes, but God disposes jne.
Piibli mõjust eesti keelele, 2.osa
Toomas Paul - 02.02.2010
Rubriik: Järjejutt
(Algus EK nr 4, 27.01.2010)Apokrüüfide hulgas leiduv Siiraki Tarkuseraamat sisaldab üle 60 sellise koha, millel on arhiiviandmete põhjal tüpoloogilisi vasteid eesti suulises vanasõnatraditsioonis. Vana Testamendi Õpetussõnades (ld Proverbia, s.t vanasõnad) on selliseid kohti umbes 50, Psalmides ja Koguja raamatus kummaski 20 ümber.
Eile oli küünlapäev ehk küünlamaarjapäev
Peeter Paenurm - 02.02.2010
Rubriik: Uudised, Teoloogilist
Vanasti pühitseti just selle päeva teenistusel järgneva aasta kirikuküünlad.Päeva täpne nimetus on Issanda templissetoomise püha, mil meenutatakse Luuka evangeeliumis (2:22–33) talletatud sündmusi Jeruusalemmas 40 päeva pärast Jeesuse sündimist. Maarja oli pärast sünnitamist ettenähtud päevad kodus ja nüüd läksid nad kogu perega templisse Jumalat tänama ja korrakohast ohvrit tooma. Pühakojas kohtasid nad Siimeoni ja Hannat, kes tunnistasid lapse erilisest missioonist.
Piibli mõjust eesti keelele, 1. osa
Toomas Paul - 26.01.2010
Rubriik: Järjejutt
Nagu kõigi kristlikku kultuurisfääri kuuluvate rahvaste keeltes on eestigi keeles hulgaliselt Piiblist lähtuvaid keelendeid, nii laensõnu kui ka tõlkelaene. Neid on eesti keeles rohkem kui mitmes teises keeles.Ühe keele mõjutused kajastuvad teises keeles kõige selgemini laensõnade ja tõlkelaenudena. Esimesel juhul kantakse lähtekeele sõna koos tema tähendusliku sisuga (või vähemalt osaga sellest) enam-vähem häälduspärasel kujul (sihtkeele foneetilisele süsteemile mugandatult) sihtkeelde üle – näiteks heebrea mašiah > eesti messias, hbr ja'ana > eesti jaana(lind).
Eesti hernhuutlus läbi aegade 3. osa
Vello Paatsi - 19.01.2010
Rubriik: Järjejutt
(Algus EK nr 1, 06.01.10.)Hernhuutlased täiendavad end pidevalt. Vennasteühingu Tartu osakonna juhataja andmeil peeti 2008. aastal 60 kogunemist, mis toimusid aasta ringi esmaspäeviti. Enam kui kümme aastat on õpetaja Kalle Mesila EELK Tartu Peetri kirikus pidanud igal reedel väga hoolsalt ettevalmistatud piiblitunde. See on tegu, millega pole selle aja jooksul hakkama saanud ükski teine vaimulik meie linnas.
Online uudised
Kuulutused
Viimane number
