Rubriik: Järjejutt, Teoloogilist

5.
Kui Jeesus ise pärast surnuist ülestõusmist kord seletas kahele jüngrile Vana Testamendi ennustusi enda kohta, tunnistasid nood hiljem, et nende süda põles, kui nad ta selgitusi kuulasid (Lk 24). Pühakirja Autor selgitas pühakirja, ja see pani kuulajate südamed põlema.
Ehk oled sinagi mõnda jutlust või pühakirja seletust kuulates tundnud, kuidas su vaim süttib ja elustub, teist seletust kuulates aga seda ei toimu, kuigi kõik, mida räägitakse, on õige.

Rubriik: Hingehoid

Eesti Kiriku toimetus sai oma lugejalt kirja, milles küsitakse nõu, kuidas toimida eriarvamuste korral peres, kui küsimus on kiriklikus talituses.
Olen ise jõudnud kiriku juurde läbi otsingute ja paljude-paljude küsimuste. Olen saanud vastused, ehkki, tunnistan, on olnud päris raske, sest minu vanematekodus ei ole kommet ei kirikus käia ega ka igapäevaselt usuteemadel rääkida. Minu elukaaslane laseb mul koguduse juures käia, aga nüüd on meil ka väike laps, keda mina hea meelega laseksin ristida, kuid tunnen kodus teatavat vastumeelsust selles osas. Mida teha? (Maret, 26)

Rubriik: Järjejutt, Teoloogilist

3.
Küllap Jumal saab kasutada ka kõrgete kraadidega meeste tarkust, kui neil piisab Jumala ees alandlikkust, aga minu jaoks on kõige kaalukamad need vaimulikud autorid ja kommentaatorid, kelle elus Jumal ka tegelikult tegutseb – näiteks need, kes on pidanud oma usu pärast tõsiselt kannatama ja vanglas istuma, sest neis tingimustes peab inimest kandma tõesti Jumal, mitte inimese enda arvamused, vaprus või tarkus. Üks selliseid autoreid on Watchman Nee, kelle raamatust «Tegevusvabadust vaimule» toon ära pikema tsitaadi (lk 58–59):

Rubriik: Järjejutt, Teoloogilist

2.
See oli väga reaalne kogemus – nähtavasti Jumala and, kingitus, mille ta andis, nähes juba siis ette mu kutsumist kunagi edaspidi vaimulikule tööle.
Piibli uurimisega kaanest kaaneni tegin tegelikult algust juba päris ammu – võib-olla umbes 35 aastat tagasi noore usklikuna, päris omapead. Võtsin suured kaustikud, kuhu panin pealkirjaks «Piibel ja avastused». Ma ei jõudnud selle tööga tookord siiski väga kaugele – kui õigesti mäletan, siis ehk 3. Moosese raamatusse.