2. 
Püha Jumal, me täname, et tohime taevaminemise pühale mõeldes olla kindlad selles, et Sina saadad ja juhid meid eluteel! Anna meile ikka lootust selles, et parem on ees. Ole juhtimas meid elu rõõmudes ja muredes. Sinu ette kanname palves usuteaduse instituudi uue rektori Ove Sanderi. Ole teda uues ametis juhtimas ja õnnistamas.
Järjejutt
Missa ordinaariumi vormelite taust ja tähendus 1. osa
Mare Palgi - 16.05.2012
Rubriik: Järjejutt, Teoloogilist
1.Kui varajase kristluse aegadest pärineb ütlemine unus Christianus nullus Christianus (üksik kristlane – ei ühtegi kristlast – toim.), siis kaasaja religioossust iseloomustavaks väljendiks peetakse eelmisele vastandlikku believing without belonging (uskuda ilma kuulumata – toim.).
Piibel – Jumala ilmutus 5. osa
Aare Kimmel - 09.05.2012
Rubriik: Järjejutt, Teoloogilist
5.Kui Jeesus ise pärast surnuist ülestõusmist kord seletas kahele jüngrile Vana Testamendi ennustusi enda kohta, tunnistasid nood hiljem, et nende süda põles, kui nad ta selgitusi kuulasid (Lk 24). Pühakirja Autor selgitas pühakirja, ja see pani kuulajate südamed põlema.
Ehk oled sinagi mõnda jutlust või pühakirja seletust kuulates tundnud, kuidas su vaim süttib ja elustub, teist seletust kuulates aga seda ei toimu, kuigi kõik, mida räägitakse, on õige.
Piibel – Jumala ilmutus 4. osa
Aare Kimmel - 02.05.2012
Rubriik: Järjejutt, Teoloogilist
4.Mulle on kaua tundunud kuidagi raskevõitu mõista, kuidas ikka saab olla, et usu läbi arvestab Jumal Jeesuse Kristuse õiguse meie õiguseks. Et Jeesus on õige, sellest saan ma väga hästi aru, aga kuidas võib tema õigus saada ka minu omaks, kui mina olen patune? Aga vaatame Aabrahami, kellele «ta usk arvestati õiguseks».
Piibel – Jumala ilmutus 3. osa
Aare Kimmel - 25.04.2012
Rubriik: Järjejutt, Teoloogilist
3.Küllap Jumal saab kasutada ka kõrgete kraadidega meeste tarkust, kui neil piisab Jumala ees alandlikkust, aga minu jaoks on kõige kaalukamad need vaimulikud autorid ja kommentaatorid, kelle elus Jumal ka tegelikult tegutseb – näiteks need, kes on pidanud oma usu pärast tõsiselt kannatama ja vanglas istuma, sest neis tingimustes peab inimest kandma tõesti Jumal, mitte inimese enda arvamused, vaprus või tarkus. Üks selliseid autoreid on Watchman Nee, kelle raamatust «Tegevusvabadust vaimule» toon ära pikema tsitaadi (lk 58–59):
Piibel – Jumala ilmutus 2. osa
Aare Kimmel - 18.04.2012
Rubriik: Järjejutt, Teoloogilist
2.See oli väga reaalne kogemus – nähtavasti Jumala and, kingitus, mille ta andis, nähes juba siis ette mu kutsumist kunagi edaspidi vaimulikule tööle.
Piibli uurimisega kaanest kaaneni tegin tegelikult algust juba päris ammu – võib-olla umbes 35 aastat tagasi noore usklikuna, päris omapead. Võtsin suured kaustikud, kuhu panin pealkirjaks «Piibel ja avastused». Ma ei jõudnud selle tööga tookord siiski väga kaugele – kui õigesti mäletan, siis ehk 3. Moosese raamatusse.
Piibel – Jumala ilmutus 1. osa
Aare Kimmel - 11.04.2012
Rubriik: Järjejutt, Teoloogilist
1.Tänu Jumalale ja kõigile tegijatele! Olles lõpetanud kuueaastase projekti «Piibel kaanest kaaneni» (PKK), on südames ennekõike väga suur tänu. Kõigepealt tänu Jumalale selle suure ime ja armu eest, et meie maal saab üldse vabalt kuulutada Jumala sõna. Paar-kolmkümmend aastat tagasi ei oleks enamik meist julgenud sellest unistadagi. Praegu aga on Eestis mitu kristlikku raadiojaama ja televisioon. See on Jumala suur ime, mida ei tohi võtta endastmõistetavana.
Meie ema lugu 100 aastat Senta Toominga sünnist 3. osa
Tõnu Tooming - 28.03.2012
Rubriik: Persoon minevikust, Järjejutt
3.
Viljandis 1949–1967
Pärast põllumeheelu Harju-Jaanis sai isa nüüd täie jõuga Viljandimaa praosti ja Pauluse koguduse õpetaja tööle pühenduda. Samal suvel sai ema koguduse organisti-asjaajaja kohustused, vajadusel sõitis isaga kaasa ja mängis mitmes maakoguduses.
Meie ema lugu 100 aastat Senta Toominga sünnist 1. osa
Tõnu Tooming - 14.03.2012
Rubriik: Persoon minevikust, Järjejutt
Senta Tooming oli peapiiskop Alfred Toominga (peapiiskopina ametis aastail 1968–1977) abikaasa. 1.
Sellest, mis kirja pandud, millest meile räägitud ja mida lapsepõlves kuulnud oleme.
TartusMälestusi Peeter Kohandist 3. osa
Andres Jaeger - 22.02.2012
Rubriik: Persoon minevikust, Järjejutt
3.
Kõnekeelega olid hullemad lood – puudus ju Vene ajal selles keeles suhtlemise võimalus, eriti Lõuna-Eestis ja Tartus, kuhu ei lubatud isegi soome turiste ning polnud võimalik Soome televisiooni vaadata.