Sotsiaalse meedia võrgustikele, kus ka kirik üha enam kanda kinnitab, ennustatakse tänavu suurt kasvuaastat. Eesti Kirik uuris õpetaja Tauno Toompuult, miks ja kuidas viia kiriku lävepakk virtuaalselt madalaks.
Kenaks traditsiooniks on kujunenud Põlva maavanema ja maakonna kirikujuhtide aastalõpu koosviibimised, kus vahetatakse muljeid aastal toimunu ja eesootava üle.
Armas Jumal, palume, et meie emakeele väljendusrikkus ja ilu säiliks veel pikka aega ning rõõmustaks meid.
Ühiskond
Siim Kiisler hindab põvkondade järjepidevust
Liina Raudvassar - 22.02.2010
Rubriik: Persoon kaasaajast, Ühiskond
Regionaalminister Siim Kiisler (45) on viie lapse isa, kelle sõnum vabariigi aastapäeva eel kõlab: tahtes teha midagi isamaa hüvanguks, too oma perre üks laps juurde ja loo talle turvaline ning kõlbeline kasvukeskkond. Kui eesti pere on tugev, on seda ka Eesti riik.Söömaaeg Peetelis – oodatud aastasündmus
Liina Raudvassar - 19.01.2010
Rubriik: Uudised, Kiriku elu, Ühiskond
Tallinna Peeteli kirikus kaeti toidulaud 80 kodutule. Enne sööma asumist jagas õpetaja Avo Üprus kokkutulnutele ka vaimutoitu.Koolikeskkond taunib õpilase usulist tausta
Merje Talvik - 12.01.2010
Rubriik: Arvamus, Persoon kaasaajast, Ühiskond
Teoloogiadoktor Olga Schihalejev (40) uuris 14–16aastaste Eesti koolinoorte suhtumist religiooni ning nende arvamust kooli rollist selles. Tulemused olid ootamatud ja mõtlemapanevad.Toetus naiste varjupaikadele
Rita Puidet - 05.01.2010
Rubriik: Uudised, Ühiskond
Eesti Televisiooni heategevusprogrammiga «Jõulutunnel» koguti naiste varjupaikadele ja nõuandetelefoni 1492 heaks 1 526 000 krooni.«Jõulutunnelit» korraldati sel aastal kümnendat korda, seekord koostöös Eesti Naiste Varjupaikade Liiduga. Pühademeeleolu tõid tuhandete vaatajateni lauljad Ines, Margus Vaher, Anne Veski ja teised. Varjupaikade toetuseks tehti 29 000 kõnet.
Eestis tegutseb üheksa varjupaika, mis pakuvad naistele vajadusel ka ajutist elukohta, psühholoogilist nõustamist, abi ametiasutustega suhtlemisel, juriidilise valdkonnaga seotud informatsiooni ja tuge uue elu alustamisel.
Avo Üprus toob välja nõrgad kohad karistusseaduses
Mari Paenurm - 04.11.2009
Rubriik: Ühiskond
Tallinna Peeteli koguduse vaimulik, sotsiaalkeskuse rajaja Avo Üprus kaitses EELK Usuteaduse Instituudis diakooniaalast magistritööd, mille teemaks «Eluaegne vanglakaristus Eesti Vabariigis».
Üprus rõhutab, et oma töö teoreetiliseks fooniks on ta valinud kristliku maailmavaate ja restoratiivseks õiguseks nimetatava lähenemisviisi.
Eluaegne vangistus ja taasühiskonnastamine
Vastse magistri sõnul huvitas teda ka eluaegse vangistuse kui karistusliigi ja fenomeni mõistmine. Eestis on eluaegseid vange praegu 36, suur hulk neist on olnud surmamõistetud, kelle puhul jäi otsus täide viimata moratooriumi ja surmanuhtluse kaotamise tõttu.
Karistusseadustiku kohaselt on karistusel kaks eesmärki: kinnipeetava mõjutamine õiguskuulekale käitumisele, resotsialiseerimisele (taasühiskonnastamisele) ning teisalt õiguskorra kaitse. Avo Üprus on veendunud, et need eesmärgid on teineteisega vastuolus. Eluaegne vanglakaristus on pigem desotsialiseeriv ja ebainimlik.
Online uudised
Kuulutused
Viimane number
