Armas Jumal, palume, et meie emakeele väljendusrikkus ja ilu säiliks veel pikka aega ning rõõmustaks meid.
Kolumn
Kas inimloomus saab muutuda?
Alar Kilp - 09.03.2010
Rubriik: Arvamus, Kolumn
Nii kirikutes kui väljaspool kirikuid on otsitud vastust küsimusele, kas inimloomus saab muutuda. Kas on nii, et madala enesehinnanguga flegmaatikust pessimistist, tagasihoidlikust järgijast, turvatunnet väärtustavast, riske ja suuri ettevõtmisi vältivast inimesest võib saada eneseväärikas ja enesekindel koleerikust optimist, kes võtab julgelt ette ise ning juhib ka teisi? Kas tahtejõuetust sõltuvuste käes kannatanud inimesest võib saada eluterve enesedistsipliiniga inimene? Kas vastassooga vabalt suhelnud inimesest võib saada terveks eluks ühemehenaine või ühenaisemees? Lapsest saadik kompleksides vaevelnu neist viiekümneselt vabaks?Pühendunud ja sihikindlad
Alar Kilp - 02.03.2010
Rubriik: Arvamus, Kolumn
Silmapaistvatele Eesti kodanikele teenetemärke üle andes ütles president Toomas Hendrik Ilves, et Eesti riik tunnustab inimesi, «kes annavad või on andnud rohkem, kui nõuab nende igapäevane töö», «kes teevad oma tööd suure südame ja hingega» ning «kes on pühendunud ja sihikindlad, ootamata selle kõige eest mingit erilist vastutasu». Sõnapaar «pühendunud ja sihikindlad» tuletas mulle meelde ärijuhtimise raamatutest loetud kahte näidet loomariigist.
Kui piits ei mõju ja präänik ei maitse
Anna-Liisa Vaher - 16.02.2010
Rubriik: Arvamus, Kolumn
Kohtumine puhaste hingedega on alati tervendav. Kasvõi kild- või piiskhaaval. Sest iga kübe puhastumist on edasiviiva jõuga kõige selle keskel, mis motivatsiooni alla tirib. Motivatsiooni nimel tuleb paljugi ümber korraldada: kolisin näiteks leerilapsed sel aastal valla keskuses asuvasse käsitöökotta, sest seal on soe. Muidu on igahommikuseks rutiiniks saanud külmunud torude sulatamine, lumevallidest läbi raiumine, väsinud autoaku laadimine, lõputu katlamaja vahel traavimine. Sealjuures on läbi viidud kõik matused, leeritunnid, toimetatud ristimised ja üle vaadatud hooldekodud, rääkimata muust.Vargamäe vanad ja noored
Marko Tiitus - 09.02.2010
Rubriik: Arvamus, Kolumn
Pool aastat tagasi, Balti keti 20. aastapäeva künnisel kirjutas Marju Lauristin Eesti Päevalehes, et põlvkondade dialoogi ja üksteise vajadusi arvestava kokkuleppe asemel õhutatakse praeguses Eesti ühiskonnas mõtlematult noorte ja vanade vastuolusid. Ta tõi näiteks oma viimaste nädalate suurima šokielamuse seoses sadade võrgukommentaaaride lugemisega, mis olid esile kutsutud statistikaameti teatest Eesti ühiskonna vananemise kohta.Kirik ja inimese vajadused
Marko Tiitus - 02.02.2010
Rubriik: Arvamus, Kolumn
2000. aastal Usuteaduslikus Ajakirjas avaldatud artiklis «Descendit ad inferna» tõdeb teoloogiadoktor Alar Laats, et EELK on koos paljude teiste kirikutega omaks võtnud teoloogilise orientatsiooni, kus Jumala ja inimese vahekorra küsimus asendub sotsiaalsete küsimustega ning Jumala nõuded inimesele asenduvad inimõigustega.Inimene, kõigevägevam
Urmas Petti - 26.01.2010
Rubriik: Arvamus, Kolumn
Tänavune käre talv laseb üle tüki aja puhta südamega kaasa ümiseda Ülo Vinteri populaarset viisi põhjamaast, me sünnimaast. Samas kasvatab see talv siinmail ilmselt globaalsesse kliimasoojenemisse skeptiliselt suhtuvate inimeste arvu, sest me kipume järeldusi tegema ikka kõige käegakatsutavamate andmete põhjal. Tunne iseennast
Urmas Petti - 19.01.2010
Rubriik: Arvamus, Kolumn
Sirje Kiini monograafia «Marie Under. Elu, luuletaja identiteet ja teoste vastuvõtt», mis mõne päeva eest Turu ülikoolis doktoritööna kaitsti, pakub juba paar nädalat meedias kõneainet. Õigemini Underi armuelu, mida peamiselt Artur Adsoni päeviku najal üsna üksikasjalikult kirjeldatakse.Kriitik Vilja Kiisler, mitmed vanema põlvkonna esindajad mu enda kogudusest, aga ka näiteks riigikogulane Evelyn Sepp on sellega seoses väljendanud tugevat häiritust. Milleks on meil vaja teada, et eesti üks kuulsamaid poetesse oli naine, kes lisaks vaimsele ekstaasile otsis ka maist ja ihulist armastust?
Hambad ristis õnnelik
Alar Kilp - 12.01.2010
Rubriik: Arvamus, Kolumn
Kuni eelmise sügiseni oli mul paarikümneaastase kirikuelu järel sees hoiak, et «ega rikkus tee kedagi õnnelikuks». Siis aga käisin Peep Vainu koolitusel «Sisemine võit», kus minust jõukamad sellist küsimustki ei esitanud. Ma kipun salvestama, kui kuulen, et keegi käib talviti Austrias perega suusatamas, Londonis teatris, Moskvas tennist ja Türgis korvpalli maailmameistrivõistlusi vaatamas. Jõukad võivad ehk vaimustuda mõnest mu filosoofilisest või eksistentsiaalsest mõttest, kuid ei mõtlegi selle üle, mis minul on või kus ma olen käinud. Neil pole seda vaja.Põgenemisest enda leidmiseni
Alar Kilp - 05.01.2010
Rubriik: Arvamus, Kolumn
Mu vanaemal polnud arvutit, mobiiltelefoni, Internetti, nõudepesumasinat, põrandakütet ega mikrolaineahju, aga õnnelik näis ta sellegipoolest. Tänapäeval on meil kordades rohkem tehnikat koduses majapidamises, võimalusi reisida ja inimestega suhelda. Ka kodus üksi olles saan ma valida, kas vaatan telerit, videot, dvd-d või YouTube'i, suhtlen inimestega sms-ides või messenger'is. Tänu kaasaegsele tehnikale ei pea ma enam kusagil jääma iseendaga üksi.
Inimene kogu oma olemusega kannab sisimas sügavat soovi saavutada midagi täiuslikku. Täiuslikku töökohta, perekonda, haridust, riiki. Lühidalt öeldes igatseme täiuslikku elu, kus iial ei puuduks rahulolu ning kindlustunne. 