Partnerlus ja ühishuvid
EELK ja Eesti Vabariigi Valitsuse koostöötahet väljendav ühiskomisjon pidas konsistooriumis 8. mail peapiiskop Andres Põderi juhtimisel ...
Sidusus on kiriku tugevus
30. aprillil kogunes EELK XXVIII kirikukogu Paidesse oma koosseisu viimasele, 9. istungjärgule. Paide Püha Risti kirikus ...
Nihutamaks piire kirikus
Mis saab Eesti luterlikust kirikust pikemas perspektiivis, on küsimus, mis on tähtis Tartu Ülikooli-Jaani koguduse liikmest kirikukogu ...
Algus oli kirikus
Muinsuskaitsekuu avati 18. aprillil Tartu Jaani kirikus, kus tähistati ka 25 aasta möödumist legendaarsetest Tartu ...
Kristlikud koolid on väärtuspõhised
Maarjamaa haridusseltsi eestvedamisel toimus Tallinna Vanalinna hariduskolleegiumis seminar «Kristlik kool Eestis». Seminari eesmärgiks ...
Elu ja Inimesed
Toomas Paul annetab elutööpreemia kirikumuusika liidule
Viiskümmend kolm aastat tagasi Ridala kogudusest vaimulikuteed alustanud Toomas Paul (73) on oma ametivenna Esra Rahula järel staažikaim kirikuõpetaja EELKs. Ametlikult emerituuri arvatuna on ta tegev Tallinna Jaani koguduse korralise külalisõpetajana, vabaõhumuuseumi Sutlepa kabeli õpetajana, vajadusel teenib Saksa Lunastaja koguduses ehk «jutlustab nüüd lusti pärast», nagu ta ise ütleb. Toomas Pauli kui kirjamehe tööde loendamiseks on selle ...
Jānis Vanags: oleme sarnase ajalooga, samade probleemidega
Esimesel nelipühal annab peapiiskop Andres Põder Läti Evangeelse Luterliku Kiriku peapiiskopile Jānis Vanagsile üle EELK Teeneteristi I järgu ordeni. See pole sugugi esimene autasu, mille Läti peapiiskop Eestist on saanud. Veebruaris 2006 anti talle üle Maarjamaa Risti III klassi teenetemärk. Lätlased on meie naaberrahvas, kuid tegelikkuses teame oma lõunanaabritest pahatihti liiga vähe. Selle vea parandamiseks olin Riia kesklinnas asuvas Läti ...
Raamatud elavad vaid siis, kui neid riiulist kasutamiseks välja tõstetakse
12 aastat tagasi, 14. märtsil 2001 Eesti Kiriku meediakonverentsil ütles assessor Tiit Salumäe EELK koguduste raamatukogude konkursi võitjate autasustamisel, et raamatuaasta ei tohiks lõppeda. Ta pidas sellega silmas 2000. aasta 23. aprillist 2001. a 23. aprillini kestnud eesti raamatu aastat. Meeldetuletuseks, et aasta oli pühendatud 475 aasta möödumisele esimesest eesti raamatu ilmumisest aastal 1525. Toona said tänukirja Jõhvi, Haapsalu, ...
Martin Luther ja traditsioonilised pereväärtused
Usuisa kirjutistest eesti keelde tõlgituna on peaaegu eranditult välja antud vaid väikest katekismust, mida kasutati leeriõpetuses. Nüüd lisandus sellele «Avatud Eesti raamatu» sarjas ilmunud soliidne Martin Lutheri «Valitud tööd» (Ilmamaa, 2012, 838 lk). Sajand tagasi, 1913. aastal, I maailmasõja eel, ei olnud taolise tõlke järele mingit vajadust. Pastorite omavahelise suhtlemise keel oli saksa keel ning nad lugesid Lutherit originaalis, ja ka ...
Kolumn
Eestlane kannab kirikut südames
Eestlaste usklikkus on teema, mis aeg-ajalt pinnale ujub ning paneb meid arutlema selle üle, kuidas usklikkust määratleda ning kui suur seos on sellel kristluse ja kirikliku kuuluvusega. Statistikat vaadates tundub olukord muidugi enamasti eriti lootusetu ning eestlaste religioosne leigus käib juba vaata et meie identiteediga kaasas. Nõndasamuti nagu hõredaks kulunud stampväljend, et eestlase lemmiktoit on teine eestlane. Vahel hakkab tunduma, ...
Juhtkiri
Astuge musta mure kütkeist välja
Kummalisel kombel on paljudele inimestele see aasta toonud meelehärmi. Ollakse pahased elektrihinna tõusu pärast. Nurinat on olnud seeüle, et elu pidevalt kallineb. Teised arutlevad presidendiproua hinnalise garderoobi teemal ja nurisemisruumi on veel küllaga. Muidugi valitsus ei kõlba ka kuhugi. Samas on ka osal vaimulikel meelerahu kuhugi kadunud. Küll on probleeme tekitanud vabamüürlased, teistele teevad muret templirüütlid, mõned on ametis ...
Arvamus
Kas, või mitte?
«Luteri kiriku pealiin on olnud üsna alalhoidlik ja traditsioonitruu. Samas pole võimalik öelda, kas mistahes muudatused oleksid tänaseks kujunenud olukorda kuidagi ära suutnud hoida. Selleks puuduvad lihtsalt muudatustejärgsed kogemused.» Need laused on võetud TÜ usuteaduskonna vanemteaduri Lea Altnurme arvamusloost «Eestlaste religioossus väljendub individuaalsel viisil» (arvamus.postimees.ee, 02.05. 2013). Tõepoolest, pole olemas ühtegi ...
Nädala ringvaade
Igaühele oma tähtpäev
Sel nädalal jätkus tähtpäevi, 9. mail nad lausa kattusid, igaüks võis valida endale sobiva. Kirikurahvas tähistas 9. mail Kristuse taevaminemise püha ehk rahvapärimuse järgi suurt ristipäeva. Sel puhul peetud jumalateenistusi ja kirikukogunemisi saatis mitmel pool kontsert. Helget meeleolu toetasid haruldaselt ilus ilm, samuti lehvivad Eesti lipud, mis küll tähistasid hoopis Euroopa päeva, üht uuemat tähtpäeva Eesti riigikalendris. Osades ...
Jutlus
Otsigem avastamislootuses ja aukartuses
Jh 14:23–29 Neljapäevaõhtuses osadusgrupis küsis koguduseliige Kersti ootamatuna tundunud küsimuse: mida ja kas üldse midagi tähendab Püha Vaim luterlikus kirikus? Kersti on tulnud küll nelipühi kirikust, aga EELK liige juba peaaegu veerand sajandit. Ja selline küsimus! Püha Vaim on kuulutuses olulisel kohal ja seetõttu vajab selgust. Heebreakeelne ruach nagu ka kreeka pneuma tähendab esmalt tuuleõhku, aga ka jumalikku hingeõhku, mis annab elu ...