Armas Jumal, palume, et meie emakeele väljendusrikkus ja ilu säiliks veel pikka aega ning rõõmustaks meid.
Lugejate kirjad
Kirik poliitika tõmbetuules läbi aegade
Ants Mändmets - 26.10.2009
Lugejate kirjad
Olles lugenud Eesti Kirikust artiklit " Millist teenust pakub kirik? Ise kirjutasin
kirja , et "Kirik pole kauplus". Kuna ma olen juba varasest noorusest olnud
väga suur ajaloohuviline, siis olen uurinud ka evangeelsete kirikute ajalugu
läbi mitme vaatepunkti. Seda nii ajaloolise tõe seisukohast ja ka natuke
piibli seisukohast ning ka Uue Testamendi seisukohtadest lähtuvalt. Annan
mõtted edasi üldiselt , sest need probleemid, mis on läbi aastasadade on
olnud ühesugused.
Kui meile Moskvast uus võim kohale toodi , siis sattusid kirikud kohe
suure löögi alla.
Kirikute tegevust kontrollis Nõukogude ajal Usuasjade Talitus ja hiljem olid
ametis usuasjade volinik. Kindel oli ka see, et igat kirikut kontrollis KGB
koputja , kes igakord saatis ettekande oma ülemusele.
Väga vähe oli neid pastoreid, kes suutsid endale väga kindlaks jääda.
Paljud ju saadeti Siberisse ja mõnedel õnnestus põgeneda välismaale.
Ka pärastsõjajärgne aeg oli samuti kirikutele väga raske. Paljud kirikud
kas muudeti ladudeks, hobusetallideks või täitis muud otstarvet , oli seega
praktilises kasutuses.
Kuna peale Stalini surma oli kiriku külastatvus küllaltki aktiivne , siis
1957.a. oli esimene "võsaleer" Paide rajoonis Väätsal.
SEKULAARSUSEST EESTI VABARIIGIS JA USUÕPETUSEST KOOLIDES
Veiko Rämmel - 20.10.2009
Lugejate kirjad
Ilmalt ei ole enam kellegile uudis, et meie koduvabariik on Euroopa Liidus üks kõige sekulaarsemaid - usuleigemaid, ükskõiksemaid riike. Ma ei hakka siinkohal analüüsima, miks see nii on. Ainuke häda on selles, et selle asja tagajärjed on kurvad. Hävib, õigemini juba on hävinenud, moraal ja eetika. Vaadake vaid meie poliitikuid jt nn VIP-e!
USK on kultuuri lahutamatu koostisosa ja moraali alus. Esimene kümnest käsust: "Mina olen Jehoova Sinu Jumal ja Sul ei tohi olla teisi jumalaid minu palge kõrval" on siin põhjapanev. Seda käsku mõistmata, kaotavad ka teised oma tähenduse. Variseb moraal ja eetika. Tahame me seda tunnistada või mitte, kuid sellesse punkti oleme me Eesti Vabariigis jõudnud.
Tänasel päeval on usuõpetus põhikoolides ja gümnaasiumites valikaine. Sisuliselt on kool kohustatud aine õppimist võimaldama, kui leidub või üks soovija. Kuidas asi tegelikult välja kukub on iseasi. Vaevalt praeguse MASU ajal hakatakse õppejõudu palkama 1-2 õpilase pärast ja kui võetaksegi, siis olemasolevatele lisakoormust andes, sisuliselt siis ebapädevate hulgast.
