Olles lugenud Eesti Kirikust artiklit " Millist teenust pakub kirik? Ise kirjutasin
kirja , et "Kirik pole kauplus".  Kuna ma olen  juba varasest noorusest olnud
väga suur ajaloohuviline, siis olen uurinud ka evangeelsete kirikute ajalugu
läbi mitme vaatepunkti. Seda nii ajaloolise tõe seisukohast ja ka natuke
piibli seisukohast  ning ka Uue Testamendi seisukohtadest lähtuvalt.  Annan
mõtted edasi üldiselt , sest need probleemid, mis on läbi aastasadade on
olnud ühesugused.
  Kui meile Moskvast uus võim kohale toodi , siis sattusid kirikud kohe
suure löögi alla.
Kirikute tegevust kontrollis Nõukogude ajal Usuasjade Talitus ja hiljem olid
ametis usuasjade volinik. Kindel oli ka see, et igat kirikut kontrollis KGB
koputja , kes igakord saatis ettekande oma ülemusele.
Väga vähe oli neid pastoreid, kes suutsid endale väga kindlaks jääda.
Paljud ju saadeti Siberisse ja mõnedel õnnestus põgeneda välismaale.
Ka pärastsõjajärgne aeg oli samuti kirikutele väga raske. Paljud kirikud
kas muudeti ladudeks, hobusetallideks või täitis muud otstarvet , oli seega
praktilises kasutuses.
Kuna peale Stalini surma  oli kiriku külastatvus küllaltki aktiivne , siis
1957.a. oli esimene "võsaleer" Paide rajoonis Väätsal.