Tasub teada 3. osa, Ametitalitused – Jumala sõnum inimesele

Kui küsida eestlaselt, millal ta viimati kirikus käis, siis saab tavaliselt kahte liiki vastuseid. Ühed väidavad, et see oli jõulude ajal, ja teised, et see oli seoses ametitalitusega. Viimase all mõeldakse tavaliselt ristimist, leeri, laulatust või matust.
Ega selles, et inimesed just ametitalituste ajal tavaliselt kirikusse tulevad, ei ole midagi halba, sest ametitalitused näitavad inimese religioossust ja positiivset suhtumist kirikusse. Talitustes peaks Jumala sõnum puudutama inimest tema enda eluolukorras, isiklikul ja südamelähedasel viisil. Jumala sõna ja õnnistus leiavad siin kokkupuutepunkti inimese eluga ja tema elukaarega. Alati kui peres midagi olulist sünnib, on inimestel avatud tee kirikusse, kust saab vaimulikku tuge ja kinnitust.
Ristimine
sakramendina on maailma sündinud uue elu liitmine Jumala ja kirikuga. Ristimises saab ristitu Jumala lapseks. Ristimisega liitub Jumala lubadus: «Kes usub ja on ristitud, see päästetakse, aga kes ei usu, see mõistetakse hukka» (Mk 16:16). Lapse ristimiseks peavad tema vanemad olema ristitud ja talle valitakse kiriku liikmetest ristivanemad – eesmärgiks on tagada lapsele kristlik kasvatus.
Konfirmatsioon ehk leer
puudutab last tema täiskasvanuks saamisel. Rahvasuu kasutab talituse kohta tavaliselt leeri nimetust, mis tuleb saksakeelesest sõnast «lehren», mis tähendab lapsena ristitule kristlike põhitõdede «õpetamist». Sõna «konfirmatsioon» tuleb ladinakeelsest sõnast «confirmare», mis tähendab seoses käte pealepanemisega toimuvat «kinnitamist». Konfirmatsiooniga liitub tugevalt õnnistamine, usutunnistus ja täiskasvanud koguduse liikmeks saamine. Leeri võib tulla alates 15. eluaastast.
Piht
on koguduse liikme vaimuliku elu ja kasvamise jaoks oluline talitus. Pihil olles tunnistame Jumalale üles oma eksimused ja võtame vastu andeksandmise ehk absolutsiooni. Pihil kuuldut ei tohi vaimulik edasi rääkida ja see annab inimesele võimaluse tunnistada kõige salajasemates südamesoppides olevaid eksimusi. Pihiga on lähedalt seotud hingehoid, kus kristlane võib kõneleda vaimulikule oma probleemidest ja siin avaneb võimalus otsida üheskoos lahendusi.
Laulatus
rõhutab abielu kui Jumala poolt seatud institutsiooni. Läbi ajaloo on luteri kirik rõhutanud laulatuse juures toimuvat sõnakuulutust ja eestpalvet. Alates 2001. aastast on paljudel EELK vaimulikel perekonnaseisuametniku õigused ja sellega liitub laulatusele juriidiline aspekt. Sel juhul tegutseb vaimulik ühtlasi riigiametnikuga riigi seadusandluse kohaselt, kuid järgides samas kiriku seadusandlust. Seetõttu laulatatakse kirikuliikmeid, kellest vähemalt üks peab olema EELK liige, teine aga võib olla muu konfessiooni liige. Laulatusele võib eelneda kihlus.
Õnnistamis- ja pühitsemistalitused
Kirikus pühitsetakse hooneid ja esemeid, mis on mõeldud Jumala teenimiseks. Nii kuuluvad ametitalituste hulka kiriku ja surnuaia pühitsemine. Õnnistatakse esemeid, mis on koguduse liikmete jaoks olulise tähendusega. Viimase talituse juures on oluline osa eestpalvel kristlaste eest, kes on seotud õnnistatavate asjadega. Näiteks on kodu õnnistamine mõeldud ennekõike eestpalvetalitusena, milles palutakse Jumala õnnistust ja tuge inimeste elule uues kodus. Samuti võib õnnistada lippe, asutusi ja paljut inimese argipäevaga seonduvat, milles kõiges on kesksel kohal eestpalve inimeste eest, kes on antud organisatsiooniga või esemega seotud.
Kiriklikud ametisse seadmised
on nii konkreetse inimese kui ka kogu koguduse jaoks olulise tähendusega ametitalitused. EELK ordineerib vaimulikke diakoniteks, õpetajateks ja piiskoppideks. Ordineeritud vaimulikul võib toimuda introduktsioon teatud koguduse vaimulikuks. Samuti seatakse koguduses ametisse töötegijaid.
Matus
rõhutab ennekõike usku ülestõusmisesse. Nii oligi algkristluses matus rõõmus talitus, sest sellele järgnes inimese elu igavikus. Kirik on ainus institutsioon maailmas, kellel on vastus elu ja surma küsimusele. Matusetalituses usaldatakse lahkunu Jumala kätesse, kellel on kõik meelevald. Tänapäeval rõhutatakse matuse puhul ennekõike Jumala sõna kuulutamist ja eestpalvet. Kesksel kohal on lahkunu omaste hingehoid ja toetamine.
Vaadates ametitalitusi meie kirikus, märkame, kuidas need puudutavad kõiki inimese elu olulisi pöördepuhkte sünnist surmani. Ametitalituste eesmärgiks on toetada inimesi nendele olulistes muutumisprotsessides ja tuua sinna vaimulik dimensioon. Eesmärgiks on, et inimene võiks kõikjal kogeda Jumala lähedalolu ja käia oma eluteed Tema toetusel. Ametitalitustes teeb Jumal oma tööd inimese juures.
Kaido Soom